Et palk küündiks ministri omani ja tööd jaguks aastakümneteks. Soovitused koolilõpetajatele

Koolilõpetamiste aeg on käes. Mida tasub edasi õppida, et eriala pakuks põnevust, palk küündiks ministri omani (või isegi ületaks seda) ning tööd jaguks ka aastakümnete pärast? Soovitusi jagab Manpoweri personalipartner Renata Keva.

Küberturvalisus

Hindame nutikat maailma, kus majad kütavad end ise, autod sõidavad ise, arved maksavad end ise, aga ei mõtle liiga sageli, et olukorras, kus kõike juhib arvuti, oleme haavatavamad kui kunagi varem. Juba täna otsitakse küberturbe eksperte taga tikutulega ja professionaalsemad neist teenivad rohkem kui president või peaminister. Mida nutikamaks me maailma teeme, seda rohkem läheb selle valdkonna inimesi tarvis, tööpuudust pole kindlasti põhjust peljata.

Robootika

Kui täna räägime 3D printimisest veel üksikutes valdkondades, siis tulevikus võidakse printida isegi elumaju, väiksematest asjadest rääkimata. Tõenäoliselt on mõne aastakümne küsimus, mil tootmistes praktiliselt puuduvad mehitatud masinad, küll aga peab olema igas sellises tootmisüksuses inimene, kes masinate hingeelu läbi ja lõhki tunneb.

Meditsiin koosluses robootikaga

Nii meditsiini kui robootikat on võimalik õppida erinevates koolides, aga tavaliselt ei näe me neid asju koosluses. Tulevikus mängib nii arstide kui õdede töös suurt rolli meditsiinitehnika areng ning robotid võtavad mitmed rollid enda kanda. Masin on üldjuhul täpsem ja eksimatum, aga iga masina kõrval peab olema inimene, kes on masinast targem. Lisaks empaatilistele ja tehnoloogiateadlikele arstidele ja õdedele on vananevas, kuid tervist väärtustavas ühiskonnas tarvis ka füsioterapeute, vaimse tervise eksperte, farmatseute, laborante ja meditsiinispetsiifikale keskendunud tõlke.

Inseneeria

Inseneride järele on nõudlus alati suur. Insenerid on pea igas valdkonnas arengu veduriteks ja maailm areneb iga aastakümnega üha tempokamalt. Tulevikus on tarvis insenere nii tootmises, tehnoloogias, ehituses kui mitmetes teistes valdkondades.

Toidutehnoloogia

Mida enam paisub maakera rahvastik, seda kriitilisemaks muutub toiduküsimus. Inimesed tahavad, et kõht oleks täis ja üha rohkem inimesi tahavad, et toit oleks tervislik ja toodetud keskkonda säästvalt. Sestap on tulevikus suur vajadus toidutehnoloogide ja teiste toiduasjatundjate järele.

Finantsjuhtimine ja andmeanalüüs

Ajal, mil raamatupidajate töö võtavad suures osas üle arvutiprogrammid, on jätkuvalt suur põud inimestest, kes oskavad numbrite taha vaadata, neid analüüsida, visualiseerida ning asjakohaseid järeldusi teha. Lisaks finantsjuhtidele ja -analüütikutele on tarvis ka rahapesu- ja kindlustusvaldkondade eksperte.

Personalijuhtimine

Mida väärtuslikumaks muutub tööjõu ressurss, seda olulisemaks saab personalijuhi roll. Seejuures otsitakse üha vähem kitsaste oskustega personalispetsialiste, pigem eeldatakse, et personalijuht värbab, motiveerib, koolitab, korraldab üritusi, tõlgib ja teeb raamatupidamist ehk on mees (või naine) nagu orkester. Mida mitmekesisem on personalijuhi oskuste pagas, seda rohkem ollakse valmis talle maksma.

Pedagoogika, andragoogika, hariduse juhtimine

Traditsiooniliselt on Eestis olnud haridustöötajate palgad madalad, aga see muutub lähema kümne aasta jooksul. Hariduse roll tähtsustub ja selles vallas on tarvis üha enam eksperte: õpetajaid ja õppejõude, logopeede, eripedagooge, haridusjuhte, haridustehnolooge ja tugispetsialiste, kogemusnõustajaid.

Infotehnoloogia

Infotehnoloogia on olnud nii pikalt populaarne ja tulus eriala, et seda justkui ei peakski eraldi esile tooma. Küll tasub arvestada, et väga kitsa spetsialiseerumisega ei pruugi tulevikus enam toime tulla. Näiteks võivad kaduda lihtsamad tugispetsialistide rollid, sest eeldatakse, et elementaarsel tasemel tunneb igaüks nii riist- kui tarkvara. Seega on infotehnoloogia vallas hinnatud erinevate oskuste pagasiga, hea suhtlemisoskusega ja äriküsimustes kaasamõtlevad eksperdid.

Õigusteadus

Juristide, advokaatide ja notarite töö ei saa kunagi otsa. Mida keerukamaks lähevad seadused andmekaitse, autoriõiguse, intellektuaalse omandi valdkondades ning mida altimad on inimesed oma õigust taga nõudma, seda rohkem on tarvis õigusteadust õppinud inimesi. Küll on oluline märkida, et põhieriala kõrval võiks selle valdkonna inimesed õppida ka näiteks võõrkeeli ja psühholoogiat.

Kutseharidus

Masinad ja robotid võtavad üle küll suure osa käsitööst, aga asjalikke elektrikuid, tehnikuid, ehitajaid, keevitajaid ja paljusid teisi käsitöövaldkonna eksperte on tarvis ka tulevikus. Küll hinnatakse ka kutsetöö puhul üha enam oskuste kõrval õppimis- ja arenemisvõimet, paindlikkust ning suure pildi nägemise oskust.

Ainult töö tasuvuse ja populaaruse alusel ei tasu ühtki eriala õppimiseks siiski valida. Koolilõpetaja peaks analüüsima oma huvisid ja eelduseid, sest ühelgi alal ei saa teha edukat karjääri, kui selle valdkonna vastu puudub huvi või pole selleks üldse annet. Lisaks hindab tuleviku tööturg mitmekesisust ehk mistahes eriala omandades võiks õppida juurde ka näiteks võõrkeeli, programmeerimist, psühholoogiat ning kommunikatsiooni.