Gjensidige kindlustuse esindaja Denis Nikolajevi sõnul tasub pühade eel meeles pidada, et head suhted naabritega võivad aidata eemale hoida halbade kavatsustega külalised. „Naabrivalve on tihtipeale alahinnatud, kuid kui naabermaja silmapaarid märkavad hoovis või korteris kahtlast tegevust, jõutakse kiiremini ka abi kutsuda. Ka hädaolukorras, kus päästeteenistuse saabumine võib aega võtta, võivad just naabrid aidata,“ rääkis Nikolajev.

NielsenIQ läbiviidud ja Gjensidige tellitud uuringu tulemused näitasid, et paljude Eesti inimeste suhe naabritega piirdub paraku vaid tervitamisega. Siiski ütleb 33% eestlastest, et paluvad kodust ära minnes naabritel oma kodul silma peal hoida, kõige enam teeb seda just linnast väljas elav vanem generatsioon (55-64 a.) ning kõige vähem 20-24 aastased pealinlased.

Kui ka naabrid on aktiivse elustiiliga ja kuigi palju kodus ei viibi, võib aidata kodul silma peal hoida ka näiteks valvekaamera, mille paigaldamisel tasub arvestada ühisala õiguste ja piirangutega. Tänapäevane tehnika võimaldab kodus toimuvat jälgida ka teises maailma otsas olles ja aitab tänu sellele tagada turvatunde. Küll aga saab enne valvekaamera soetamist paljutki kodu kaitsmiseks ise ära teha.

Politsei- ja Piirivalveameti ennetustöö koordinaator Gerli Grünbergi sõnul pannakse enim vargusi toime just siis, mil on suurim tõenäosus, et inimesed viibivad kodust eemal ehk näiteks pikemate pühade ajal ja nädalavahetuseti. „Seetõttu ei tasu ka avalikel sotsiaalmeediakontodel suurelt uhkustada, kui kodust pikemalt eemal viibitakse. Kui koduomanik unustab uksed lukustada, aknad lahti või isegi õhutusasendisse, on varaste jaoks pool tööd juba tehtud. Sestap on oluline meelde tuletada, et oleme ise oma vara esmased kaitsjad ning saame väikeste tegudega vargusi ennetada. Varastele meeldib tegutseda varjatult, mistõttu tasub kasutusele võtta kõik abinõud, mis pikanäpumehi eemale peletaks – lukud, valgustus, signalisatsioon, kaamerad,“ rääkis Grünberg. Kui sisselöödud aken või lahtine uks annab märku, et koju on sisse murtud, tuleb koheselt kutsuda politsei, helistades hädaabinumbril 112.

Uuringust selgus, et eestlase jaoks on kõige kallim vara just oma kodu, mida mainis 86% vastanutest. Noored ja näiteks Tallinnas elavad inimesed peavad oluliseks ka arvutit ja nutitelefoni, 16-34-aastased vastajad hindavad ka sularaha. Eesti inimesed peavad aina olulisemaks ka koduse vara kindlustamist - kui 2021. aastal tegi seda 54%, siis sel aastal oli see protsent juba 59.

Kindlustus koos turvaliste lukkudega on enimlevinud viis koduvara kaitsmiseks. Maapiirkonnas elavad ja madala sissetulekuga (kuni 475 eurot leibkonnaliikme kohta) vastajatest 29% eelistab aga omada koera majavalvurina. Kokku 19% vastanutest ei võta aga kasutusele mingeid turvameetmeid, vaid lukustavad ukse ja lahkuvad.

Kasulikud nõuanded oma kodu kaitsmiseks:

  • Koduhoovis pane jalgrattad, kallis aiatehnika ja tööriistad pärast kasutamist alati lukustatud panipaika, et nad ööseks õue ei jääks.

  • Ära jäta varuvõtit tüüpilisse peidukohta: uksemati alla, lillepotti või kirjakasti. Neid kohti oskab ka varas esmajärjekorras kontrollida.

  • Enne puhkusele sõitmist lepi sõbra või naabriga kokku, et ta tühjendaks sinu postkasti, kohendaks kardinaid, koristaks aias lehti ja niidaks muru. Nii jääb mulje, et elu kulgeb oma tavapärast rada.

  • Sissemurdmine toimub enamasti siis, kui pererahvast kodus ei ole. Seepärast ei tasu oma tööl oleku aega ja puhkusesõite kõikidele avaldada, sealhulgas hoida võimalusel madalat profiili ka sotsiaalmeedias. Ühtlasi tutvu ja loo suhteid oma naabritega, ära ole anonüümne!

  • Nähtavale kohale paigaldatud signalisatsioon sunnib sissetungijat põhjalikult kaaluma, kas on mõtet edasi tegutseda.

Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid