„Paar aastat tagasi jooksin ühel suveööl Kalamajas kokku oma eksiga, kellega olime just kevadel lahku läinud. Kuna suhe oli kõike muud kui ilus ja roosiline, siis kulus mul temast üle saamiseks ikka korralikult aega ja raha (terapeudid!). Lõpuks kui olin end juba taas iseenda tundma hakanud juhtus see - me kohtusime ja jäime rääkima. Lõpuks otsustasime „vanade aegade mälestuseks“ tema pool ühe joogi teha. Teadagi!

Lõppes kõik magamistoas ja ilma kaitsevahendita- kui hommikul ärkasin, siis jooksin apteeki SOS-pilli järgi ning edasised kuud hoidsin lihtsalt pöialt, et sellel ööl mingeid tagajärgi poleks. Kas see oli ka seda väärt? Ei, kindlasti mitte - eksid on tõesti põhjusega eksid. Tänu sellele mõttetule paarile tunnile kaotasin hulgaliselt närvirakke ja eneseväärikuse, mille taastamisega olin nii kaua tegelenud.“ - Margaret, 30