Depressiooni sümptomite tundmine on väga tähtis, et toetada oma lähedasi ning aru saada, kui neil raske on.

Siin on 6 märki, et keegi võib su abi vajada:

1. Kurvana näimine

Kui tegu on masendusega, on pidev kurbuse tunne üks esimesi potentsiaalseid sümptomeid, mida oma lähedaste juures märgata. Depressiooniga võitlev inimene võib tunduda endassetõmbunu, vaikse ja pidevalt kurvana, vaevu suhtlemisaldis.

2. Igapäevased tegevused on keerulised

Kui sulle kallil inimesel on raske hakkama saada igapäevaste asjadega, on see märk, et tal oleks vaja mentaalset tuge. Igapäevased asjad nagu tööle minemine, pesemine ja söömine võivad tunduda masenduses inimeste jaoks täiesti võimatutena.

Vahepeal hakkavad vaimsete probleemidega võitlejad motivatsioonipuuduse tõttu koguni rääkima ja liikuma aeglasemalt, kuna nad tunnevad, et miski hoiab neid pidevalt kinni.

3. Huvipuudus

Depressiooni põhisümptomiks on suutmatus elust rõõmu tunda ning huvi kadumine asjade suhtes, mida sai varasemalt armastatud. Kui keegi su lähedastest pidevalt tühistab plaane ega ei soovi teha asju, mille tegemist ta varasemalt armastas, on see üks suur punane lipp.

4. Kiiresti ärritumine

Üheks märgiks on samuti tujukus ning kiiresti vihastamine. Kui selline käitumine on mõnele su pereliikmele või sõbrale tavaliselt väga ebaiseloomulik, aga nüüd ärrituvad nad pea iga asja peale, on see samuti märk, et nad ei tunne ennast päris iseendana.

5. Rutiini kadumine

Rutiini kadumine ning hobide ja töö pikem unarusse jätmine ei tähenda midagi head. Masendusega kaob igasugune motivatsioon midagi teha ning on raske ennast nii-öelda „kokku võtta“.

6. Välimusest mitte hoolimine

Inimesed, kes masendusega võitlevad, lõpetavad tihti ka oma välimuse eest hoolitsemise. Nad võivad väita, et pole mõtet üritadagi hea välja näha, sest neil on nagunii madal enesehinnang.

Kuidas aidata masendunut?

Kinnita talle, et on okei abi otsida ning toeta teda abiotsimise teekonnal. Ära pane talle peale liigset pinget, vaid lase tal tegutseda omas tempos. Samuti ära lõpeta temaga suhtlust, vaid ürita pidevalt kontrollida, kuidas tal läheb. Ole samuti avatud omaenda mentaalse tervise osas.