„Naised, tõstke käsi, kes ka vahatab kaenaaluseid? Just suvel on see ülihea viis, ei pea ülepäeva raseerima ja mingit „siilikat“ ka ei ole. Küll aga on seda päris raske ise teha, ma kasutan seda vaha, mida peab ise kuumutama ja pulgaga peale määrima ja see on üks korralik mäkerdus. Seega on tavaliselt mind aidanud mu õde või mõni külasolev lähedane sõbranna.

Nüüd aga olin ma just kuu aega koos oma kaugsuhtekaaslasega, kes sai lõpuks võimaluse pikemaks ajaks Eestisse tulla. Suur oli mu üllatus, kui palusin tal end vahatamisega aidata ja ta keeldus kategooriliselt! Ütles, et kogu karvateema on rõve ja ta ei taha seda teha, et see on lihtsalt nii... ebaseksikas ja kas ma ei võiks delikaatselt vannitoas sellega ise asjatada.

Ma olin pehmelt öeldes šokeeritud. See ei ole ju midagi nii rõvedat ja kui me peaks pikemaks ajaks kokku jääma, mina ju vähemalt loodan nii ja ühel hetkel päriselt kokku kolima, kas ma siis tõesti peaks kõiki selliseid protseduure n-ö salaja tegema? Mind küll ei häiriks, kui ta paluks näiteks mind, et ma tema seljalt karvu raseeriks. Seda on ise ju praktiliselt võimatu teha!

Lugejad, avaldage arvamust - kust maalt läheb piir, milliseid iluprotseduure peaks üksinda tegema ja millega oleks normaalne kaaslaselt abi paluda?