Tartu Sõbra Benu apteegi proviisori Astrid Oolbergi sõnul on kuiva silma puhul peamiseks tundemärgiks kipitustunne või justkui liivatera tundmine silmas. Lisaks on kuivale silmale sageli iseloomulik pisarate vool ja hägune nägemine. „Kuiv silm tekib siis, kui pisaraid toodetakse, kas liiga vähe, nad ei täida oma ülesannet või kui pisarakiht on silmas katkendlik,“ räägib Oolberg ja lisab, et põhjuseid selle taga on mitmeid. „Näiteks võib probleem võib olla ummistunud pisaranäärmetes, laugudes, mis ei kata pilgutades või magades silma, aga ka kahjustus sarv- või limaskestas,“ loetleb apteeker erinevaid põhjuseid.

Lisaks mängib Oolbergi sõnul kuiva silma tekkimisel rolli inimese vanus. „Noored on palju ekraanide ees, mis silmapilgutamist vähendavad. Vanemaealistel üleüldse jääb organismis vedeliku osakaal väiksemaks ning seetõttu ka pisaravedeliku toodetakse vähem,“ selgitab apteeker. Lisaks kuivatavad silmi konditsioneerid hoonetes ja autos, aga ka teatud ravimid. Veel mõjutavad apteekri sõnul silmade niiskust hormonaalsed muutused ning ka silmaoperatsioonide järgselt võib silmade niiskusetasakaal olla häiritud.

„Pidev silmapinna kuivus vähendab silma kaitsefunktsiooni ning seetõttu võib esineda sagedamini silmapõletikke ja nägemine võib olla häiritud,“ rõhutab Oolberg silmade niiskustasakaalu tähtsust ning lisab, et kuiva silma sündroomi ei saa ravida, küll aga oluliselt leevendada.

„Kuiva õhuga töö- või kontoriruumides ja kütteperioodil ka kodus tuleks kasutada õhuniisuteid. Arvutiga töötades tuleks jälgida, et ekraan oleks veidi allpool silmatasandist, siis katab ja niisutab silmalaug rohkemat osa silmast. Iga poole tunni järel tuleks silmadele teha pingsast tööst pause. Soovitan ka silmade harjutusi, et silmalihaseid toonuses hoida,“ loetleb apteeker kuiva silma sümptomite leevendamise võimalusi.

Koheselt aitavad apteekri sõnul ebamugavustunnet silmas leevendada niisutavad silmatilgad. „Kindlasti tasub silmatilku kasutada vahetult enne magama minekut, kuna öösel katab silmalaug kogu silma ja niisutus on pikaajalisem. Ka kontaktläätsede kandjad võiksid niisutavaid silmatilku kasutada,“ soovitab apteeker. Niisutavate silmatilkade valik on apteegis suur ja Oolbergi sõnul seisneb peamine erinevus toodete säilivusajas, mis sõltub sellest, kas tootes on säilitusaineid või mitte. „Alati on soovitav silmatilkade pudeli avamisel kirjutada pakendi avamise kuupäev, sest tihtipeale hiljem ei mäletata, millal tilgad kasutusse võeti,“ õpetab apteeker.

„Lisaks on silmade niiskustaseme hoidmiseks oluline juua piisavalt vett ning head niiskustasakaalu hoidjad on oomega-3-rasvhapped,“ jagab apteeker nõuandeid. Pikemat aega kestnud mure korral soovitab apteeker silmade kuivuse mõõtmiseks külastada optometristi või silmaarsti, kes vajadusel määrab ka ravi.