„Minul on välja kujunenud üks kindel „test“, kui nii võib öelda. See tuleb kindlasti just esimesel kohtingul silmast-silma ära teha, siis on kehakeelest, sõnadest ja hääletoonist kolmekordne kombinatsioon, mis ütleb ära, kas kaaslane on väärt järgmist kohtingut või mitte. Nimelt avaldan ma esmakohtingul alati oma suurima hirmu - koerad. Ma kardan kohutavalt koeri, juba väikesest peale ja tänaval käies lähen isegi ringiga. Nende haukumine paneb mind võpatama ja lihtsalt... on suur hirm.

Kui mees selle peale naerab, turtsatab või küsib: „mis mõttes? Nad on ju kõige nunnumad loomad, nalja teed või?“ siis minu poolt on aidaa igaveseks. Kui juba esimesel kohtingul suudad sellisesse ämbrisse astuda, et naerad või alavääristad kellegi suurimat hirmu, siis siit enam tagasiteed ei ole.

Soovitan siiralt kõigile - ärge alavääristage mitte kellegi hirme, ükskõik, kui naeruväärsed need teie enda jaoks ka ei tunduks. Me ju ei tea, millised on kellegi kogemused. Kunagi võib ju uurida algpõhjuseid ja ehk aidata inimest ka hirmust üle saamiseks, aga esmakohting ei ole see aeg ja koht. Ja naeruvääristamine on lihtsalt väga alatu.“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid