Mari uskumatu teekond kaaslase leidmiseni: juba teismelisena arvasin, et mu hingesugulane asub teisel pool maakera

„Teismelisena arvasin ma alati, et mu hingesugulane asub teisel pool maakera, kuna suhetega mul Eestis eriti edu ei olnud,“ räägib Mari, kes hiljaaegu kolis oma uusmeremaallasest mehe ja nende kolme lapsega Eestisse. Peale 14 aastat eemalolekut.

„Eelmine suhe algas, kui ma olin väga noor, 18-19aastane, ning me läksime lahku, kui ma olin 24. Seega, üsna noor ja roheline. Mõistsin, et see piiramine, mida ma esmalt arvasin nii armsa olevat, et ta nii armastab ja kaitseb, tegelikult ei olnud normaalne. Kui ei tohi olla sõpru, käia isegi tööandja jõulupeol, see ei ole normaalne. Lõpuks mõistsin, kui mitte eluterve see on,“ meenutab naine ohumärke.

Et ei ole normaalne saada sõimata mehe käest selle tõttu, et ei poleerinud keraamilist pliiti piisavalt või ei võtnud tolmu voodi alt. Mari lahkus suhtest, kui oli oht, et see läheb vaimsest terrorist füüsilisemaks, et vältida päriselt haiget saamist. „Hiljem õppisin ta valedest ning näiteks sellest, et ta üritas mu selja taga kõrvale panna. Kuid ma olen tänulik, et mul oli jõudu sellest õigel ajal eemale astuda. Ma ei oleks täna see, kes ma olen, kui mul ei oleks olnud seda kogemust,“ on naine ebaterve kogemuse enda jaoks selgeks mõelnud.