„Tõsisematel juhtudel võib tolmuallergia põhjustada õhupuudust, hingamisraskusi või vilistavat hingamist. Tihti on öise ninakinnisuse põhjuseks just tolmuallergia,“ sõnas allergoloog dr Kaja Julge.

Kuidas tolmulesti vältida?

Allergoloogi sõnul on tolmulestade täielik vältimine keeruline ja neist vabanemine ei ole alati võimalik ega vajalik. „Tolmu vähendamiseks on soovitatav puhastada pindu niiske lapiga ja vältida kogu põrandat katvaid vaipu. Mida vähem on kodus niinimetatud tolmukogujaid ja lihtsam on koristamine, seda vähem on majapidamises ka tolmulesti. Kui kodus on lemmikloomad, tuleks tolmulestade hulga vähendamiseks kindlasti sagedamini ja põhjalikumalt koristada,“ kirjeldas dr Julge ning lisas, et seda peaks tegema inimene, kellel pole tolmulestaallergiat.

Tolmulestad armastavad sooja ja niisket keskkonda, mistõttu saab nende paljunemist vältida, kui toatemperatuuri ja õhuniiskust hoida madalana. „Nende paljunemiseks ei ole sobiv alla 20-kraadine toatemperatuur ja alla 50-protsendine suhteline niiskus,“ nentis allergoloog. Allergikutel või tundlike hingamisteedega inimestel võib abi olla tolmu ja õhu kaudu levivaid allergeene koguvast õhupuhastist.

„Õhupuhastit saab liigutada erinevate ruumide vahel, seda on võimalik asetada põrandale või riputada hoopis seinale. Õhupuhasti mobiilsus muudab selle kasutamise väga lihtsaks,“ sõnas IKEA sisekujundusosakonna juht Pedro Castro.

Mil moel tagada hea hügieen magamistoas?

Suurt tähelepanu tuleks pöörata magamistoa hügieenile ja seda mitte ainult tolmulestade ennetamiseks. Allergoloogi sõnul toodab terve inimene ööpäevas umbes 500 ml higi. Seetõttu tuleks voodipesu pesta vähemalt kord nädalas ja vähemalt 60°C temperatuurise veega.

„Lapsi rõõmustab kindlasti see, et niiskuse vähendamiseks võib voodi pärast ärkamist mõneks ajaks tegemata jätta,“ ütles dr Julge. Põhjuseks on soe ja niiske keskkond teki ja madratsi vahel, mis loob soodsa pinnase tolmulestade paljunemiseks.

Patju ja tekke on soovitav pesta või puhastada kord aastas. Samuti on soovitatav kasutada padja- ja madratsikaitseid. Selleks, et madrats kestaks võimalikult kaua ja säilitaks oma omadused, soovitab Castro kasutada madratsikatet. Üheks selliseks võimaluseks on näiteks hüpoallergeeniline kattemadrats.

„Erinevad madratsikaitsed imavad higi ja hoiavad ära plekkide tekkimise, ent lasevad samal ajal ka madratsil hingata ja mis peamine, need on pestavad. Kattemadratsi kasutamine lisab nii mugavust, silub voodi ebatasasusi kui ka tagab parema hügieeni,“ sõnas Castro.

Millised padjad on parimad allergikutele?

Sisekujundaja sõnul sobivad allergikutele kõige paremini mikrokiudpadjad, mille täidis on valmistatud eriti õhukestest, tihedalt kootud polüester- ja nailonfilamentidest, mis on looduslikult antimikroobsed. Lisaks on sünteetilised materjalid niiskuskindlad, mistõttu neid on lihtne pesta ja puhtana hoida. Allergoloog soovitab allergikutel kasutada spetsiaalse kattematerjaliga patju, mida tolmulestad ei läbi, saab puhastada niiske lapiga ning kestavad aastaid.

„Padjakaitsmeid soovitatakse kasutada kaitseks plekkide ja mustuse eest pikendamaks padja eluiga. Vajadusel on padjakaitsmed pestavad ka pesumasinas,“ ütles sisekujundusosakonna juht.