„Töötan osakonnas, kus kõik on minust minimaalselt kümme aastat vanemad. Kui muidu see igapäevases töökeskkonnas niivõrd palju tunda ei anna, siis koosolekud on kohutavad. See on reaalne töökius. Ma ei julgegi enam sõna võtta, sest kõik mu ideed laidetakse maha ja peamine põhjus on, et mul ei olevat kogemust ja „kasva veidi, küll siis räägime!“ Tekib küsimus, miks te siis võtate noore inimese tööle, kui te tema häälega ei arvesta? Olen nüüd pikalt ka uut töökohta otsinud, loodan, et saan varsti vahetada. Need iganädalased koosolekud, kus nii tuntavalt vanuse pärast maha tehakse... ma ei kannata neid enam välja.“ - Kaidi, 22