„Artikli autoriga täiesti nõus. Olin abielus, jäin leseks mehe viinavea tõttu tekkinud õnnetuses. Hiljem oli pikem suhe ilma kooseluta. Selleski olukorras olin mina pigem mehele piksevardaks ja publikuks, iseenda probleemidega maadlesin enamasti üksinda. Kummatigi ootas mees minult ka rahalist abi, kui tal mingi projekt jälle pähe kargas.

Praegune elu tundub parima etapina mu täiskasvanuelus.

Olen eluaeg osanud säästlikult elada ja nn. s*tast saia teha, ei olnud mingit tahtmist selle arvel kellelgi teisel laristada. Lisaks oli mees ka äkilise iseloomuga, seepärast kooseluni asi ei jõudnudki. Praegune elu tundub parima etapina mu täiskasvanuelus. Pole vaja nüüd rääkima hakata, et vanas eas on koos parem jne. Vanas eas pole põrmugi hea kedagi teist teenindada ja põetada, hea, kui iseendaga hakkama saad.“