Meie kultuur pommitab meid teadmistega, et kuidas parandada ja treenida meie aju ning vaimsed libisemised võivad olla murettekitavad. See paneb aga muretsema - kas see on normaalne mälukaotus või on see hoopiski märk dementsuse algusest?
Alzheimeri tõve uurimiskeskuse direktor Scott A. Small sõnul pole enamiku inimeste jaoks mäluhäired normaalsed, vaid need on vajalikud terve aju toimimiseks – sama olulised kui mäluvõime. „Veel kümmekond aastat tagasi peeti tavalist unustamist passiivseks protsessiks, millel ei olnud mingit kasulikku eesmärki. Seejärel ühendasid mitmete valdkondade uurijad oma jõud ning leidsid, et neuronites on eraldi molekulaarsed „nanomasinad“ – üks mälu ja teine unustamise jaoks. Need leiud viitavad aktiivsele mehhanismile meie ajus, mis aitab meil ajust kustutada mittevajalikud teabekillud, et saaksime sellevõrra säilitada pikaajaliseks mäletamiseks kõige asjakohasema,“ räägib Small.
Seega mis on unustamisel need positiivsed küljed?
Infost kihavas maailmas on oluline osata müra vaigistada ja kasutud üksikasjad kõrvale heita, et need ei segaks juurdepääsu uutele teadmistele või ideedele. Ilma meie teadlikkuseta ja eriti une ajal otsib aju pidevalt, milliseid mälestusi säilitada ja milliseid saab puhastada ja unustada. „Võime unustada aitab meil seada prioriteete, paremini mõelda, otsuseid langetada ja olla loovam,“ ütleb mees.
Allikas: Columbia Psychiatry
