Hiljutisest Samsungi tellitud küsitlusest selgus, et 63% Eesti inimestest magab iga öö 6–7 tundi ja 8% kõigest 4–5 tundi. Veerandi hinnangul tuleb neil unetunde kokku kaheksa ja rohkemgi. Sama uuringu järgi on natuke üle poolte ehk 51% Eesti inimeste hinnangul üheks nende kehva une põhjuseks stress. 30% vastanutest arvas, et just stressi tõttu on nende uni kerge ja nad ärkavad öö jooksul mitu korda üles.

Uneekspert Kene Vernik märkis, et täisealine võiks magada ööund vähemalt 7,5–8,5 tundi. „On oluline, et inimene puhkaks end välja. Vastasel juhul ongi ta vastuvõtlik paljudele erinevatele stiimulitele, mis tema keha ärritab. Vähese une tagajärjel hakkab keha öösel tootma stressihormooni kortisooli ja see kurnab ära kogu keha. Inimene on rohkem ärevam, ärritunud, ärgas, väsinud, kurnatud. Seega unetus ja vähene uni võib viia kogu keha väga kiiresti stressi,“ selgitas Vernik.

„Muidugi võib stressirohke olukord vastupidi mõjutada ka und. Tihti ei suuda inimesed uinuda õhtul, sest palju erinevaid muremõtteid on peas, see kurnab keha ja hoiab meid tugevas stressi nõiaringis,“ märkis Vernik. „Kõige keerulisem ongi olukord neil, kellel on päevane stress ja öine tugev unetus – ehk siis nende inimeste keha ei saagi rahuneda, sest stressihormoon on aktiivne kogu aeg. Keha teeb palju rohkem tööd, et ellu jääda, kulutades oma ressurssi. Kurnatud inimese ligi hakkavad hiilima aga paljud erinevad muud häired ja kroonilised haigused. Näiteks südame-veresoonkonna haigused, meeleoluhäired, kroonilised valud kehas jne.“

Mida aga teha selleks, et kiiremini magama jääda? Küsitluse järgi üritab 51% Eesti inimestest lihtsalt võimalikult vagusi voodis lamada, 23% surfab internetis, 21% loeb raamatut ning 17% inimestest vaatab telerit. 16% eestlastest märkis, et tegelevad paremini magama jäämise nimel hingamise ja lõõgastumise harjutustega.

Siinkohal jagab uneekspert Kene Vernik mõned reaalsed soovitused kiirema une saavutamiseks:

1. Tule voodist 15 minutiks välja (korista, kuula muusikat, lahenda lihtsat ristsõna jne) ja mine tagasi voodisse.

2. Tee mõnda lõdvestustehnikat. Näiteks keskendu oma hingamisele ja lase kehal rahuneda.

3. Võta paber ja pane sinna kirja, mis sind vaevab. Küsi endalt, mis on see kõige hullem asi, mis saab juhtuda.

4. Too oma tähelepanu helide juurde. Lihtsalt kuula helisid enda ümber ja keskendu neile.

5. Tule voodist välja, viska matile/vaibale pikali ja kuula mõnda teadveloleku (mindfulness) helifaili (youtube, soundcloud).

6. Tule voodist välja ja tee lihtsaid lihase venitusharjutusi. Näiteks yin joogat, tai chi'd, progressiivset lihasrelaktsiooni.

7. Jää voodisse ja leia laest üks kindel punkt, mida vaadata. Proovi hoida oma silmi võimalikult kaua lahti, püüa mitte magama jääda. Silmad pane alles siis kinni, kui tõesti enam ei jaksa.