12.11.2022, 12:00

Naise pihtimus: kainetest päevadest kinni pidamine on okei, aga kui mul hammas verele läheb, siis on metsas

„Ma ei saa aru, kas ma ei oska „ei“ öelda?“

FOTO: Smeilov Sergey | Shutterstock

Avaldame anonüümse kirjutaja päeviku sissekanded, kus kirjutaja jagab oma kogemusi ja mõtteid oma alkoholi vähendamise teekonnalt, mida ta läbis koos programmiga „Selge“ Päevikut kirjutab 39-aastane naine.

Õhtu on käes ja ma pole klaasikest joonud, hurraa!

Täna oli esimene päev tublima ja kainema „mina“ poole! Täna õhtul ma täiesti teadlikult otsustasin, et õhtusöögiks jäägu ainult toit ja joogipoolis ei tule mitte sealt veinikastist, vaid veekraanist. Kui ma oma eelmist kirjutist lõpetasin, siis magama jäädes googeldasin veel voodis olles telefonist, et „kuidas öelda alkoholile ei“. Jabur, ma tean. Esimene vastus oli, et alkoholist loobumine võib olla üllatavalt raske. Tore, aga loobuda ma ei soovi, sest ma kindlasti ei taha hakata karsklaseks. Millal ma käisin viimati kainel puhkusel? Haa, hea nali.

Ja mind ikka teeb rõõmsaks, kui saan töönädala lõppu tähistada. Igatahes avastasin oma väga tähtsale ja suurele küsimusele vastust otsides Alkoinfo lehe. Tuuseldasin seal veidi ja jõudsin Selge programmini. Endalegi üllatav, aga tegin ennast kohe õhtul ka programmi kasutajaks. Täna hakkasin uudishimust esimese sammuna alkopäevikut pidama. Suurim avastus on see, et mu kogused on üpris suured. Klaas veini kaks ühikut, pudel veini näiteks on pea kuus ühikut. Ehmatav, aga eks siis näis. Loodetavasti jätkub distsipliini ja tahtmist.

Hetkel on mul kahetised tunded: väga palju end piirata ei taha ja lisa stressi samuti mitte, aga samas ma tunnen, et väikesed muudatused on vajalikud. Sest kui ma mõtlen, kui palju olen sisendanud endale just seda mõtet, et vein aitab uinuda ja teeb mind rahulikuks, kui laste peale närvi lähen, siis tegelikult ma magan alati pärast veinitamist pigem halvasti ja mu närvisüsteem saab kindlasti selle koguse juures pigem kannatada.

Mõtlesin hiljuti, et kui äkki prooviks nii, et joon ainult siis, kui päriselt ka põhjust on. Noh, kellegi sünnipäev, firma tähistamised, jõulupidu jne. Et niisama lõõgastuse mõttes kodus veini ei avakski. Aga praegu ma võin end kiita -esimene kaine päev on läbi ja kavatsen veel kirja panna oma uue nädala eesmärgid ja viin ennast natuke rohkem seal programmi lehel olevate teemadega kurssi.

Alkoholivabad päevad, kes seda siis endale küll teeks?

Miks ma seda kõike teen? Viimaste päevade suurim avastus on see, et ma olen elanud täielikus teadmatuses. Alkopäevik on jahmatav. Ühesõnaga, „Selge“ programmi esimeseks sammuks on tõlgendada realistlikult oma tundeid ja seda, millised mõtted on need tunded esile kutsunud. Ehk ma pean iseendale maha müüma idee, miks ma seda kõike teen ja oma tarbimist vähendada üritan.

Õnneks on mul vastused ju olemas: peavalule „ei“, kehakaalu –5 kilo ja võtan seda kui toredat väljakutset. Aga tagasi tulles alkopäeviku juurde. Panin esmaspäeval suure entusiasmiga kõik nädala eesmärgid kirja. Vaatasin, et tuleb huvitav nädal – kinoõhtu sõbrannadega ja sügispäevad. Tekitasin julgelt nädalasse paar kolm alkoholivaba päeva ning märkisin kirja eeldatavad alkoühikud. Kolmapäeval oligi tüdrukutega kauaoodatud kinoõhtu. Saime Jaana ja Heleniga kokku ning automaatselt haarasin enne filmi kino uhketest veinikülmikutest ka ühe mini veini asemel saali kaasa kaks. Sest ennast tundes ja filmi pikkust analüüsides teadsin kohe, et ühest jääb väheks. Ja ma isegi ei mõelnud, et ei peaks.

Lisaks siis laupäeval sügispäevad Saaremaal. Nende jaoks panin teadlikult päevikusse igaks juhuks topelt koguse võimalikke tarbitavaid ühikuid. Aga pärast üritust kokkuvõtet tehes oli see piir uhkelt ületatud. Vähemalt oli pidu hea ja mälestused toredad, magama saime hommikul. Vaatamata siis nädala alguses tehtud suurtest plaanidest, olid mu ära joodud kogused ikka oluliselt suuremad, kui olin plaaninud! Kainetest päevadest kinni pidamine on okei, aga kui mul hammas verele läheb, siis on metsas.

Ma ei saa aru, kas ma ei oska „ei“ öelda või puudub mul piisav motivatsioon? Proovin programmi esimesi mooduleid uuesti üle korrata, sest seal oli öeldud, et otsusta enne välja minemist ära, kui palju plaanid juua ja vali endale mõni meeldiv asendustegevus. Sest kui ma ise oma eesmärkidest kinni ei pea, siis pole pointi seda teha.

Ühel hetkel sai ta aru, et on vaikselt kaotamas kontrolli oma tunnete, mõtete ja harjumuste üle. Ta otsustas abi otsida. Anonüümselt, iseseisvalt ja internetis. Talle oli suureks abiks alates 2020. aastast saadaval interaktiivne ja internetipõhine programm Selge, mis on inimesele toeks alkoholitarvitamise vähendamise eesmärkide püstitamisel ja ellu viimisel pikema aja jooksul. Kampaaniat Selge rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames. Täpsem info: https://selge.alkoinfo.ee/

Esimest päeviku sissekannet saad lugeda siit: 39aastase naise karm ülestunnistus: mõistsin, et alkohol on saanud mu igapäevaseks normaalsuseks

Kommenteeri Loe kommentaare (12)