Väga tüütu on põhjendada oma mittejoomist

Esimesed nädalad olen üle elanud. Läheb veidi lihtsamalt. Sel nädalal andsin lõpuks ka sõpradele teada, et olen esitanud endale „Selge“ väljakutse ning plaanin joomist vähendada ja vajan sel teekonnal väga nende toetust. Programmis on üheks strateegiaks välja toodud just lähedaste tugi. Panin kirja, kes saavad mind vajaduse korral aidata ja julgustada. Aga mida oligi arvata - mu kõige lähedasemad inimesed on olnud mu kõige-kõigemad ka napsutamises! Ütle, kes on su sõbrad ja ma ütlen, kes oled sina! Niisiis, esmalt palusin Mardilt toetust, rääkisin tüdrukutega ja andsin oma projektist teada ka tööl. Aga ikka on ka neid, kes arvavad, et tegemist on lauslollusega ja keda see kainem elu kunagi aidanud on.

Väga tüütu on põhjendada oma mittejoomist. Õnneks „Selge“ teejuht Mihkel, kes on programmi tutvustav ja protsessi juhtiv tegelane, tuletab ka meelde alkopäeviku täitmist, mida on vaja teha vähemalt kord nädalas. Iga nädal saan temalt ka tagasiside oma seatud eesmärkide ja reaalsuse kohta. Eelmisel nädalal ma siiski ei suutnud oma eesmärkidest kinni pidada, kuid õnneks on tagasiside alati julgustav, mitte noomiv. Just see, mida ma enim vajan. Olen programmiga jõudnud riskiolukordade teemasse, mis käsitleb nö. ebaolulisi otsuseid, kus ma ei plaanigi juua, aga kuidagi olukord lihtsalt soosib seda. Proovin neid olukordi teadlikult vältida, aga miks see nii paganama raske peab olema? Näiteks ma ei tahtnud minna töökaaslastega reedel pärast tööpäeva „istuma“ ega jalutada poes veiniriiulite vaheltläbi, et head pakkumist märgata. Aga fear of missing out (hirm millestki ilma jääda. - toim) sai mu ikka sel nädalal kätte. Lisaks on Mart mulle sisse juurutanud, et hea, külm „mull“ peab alati külmkapis varuks olema. Libastusin!

Lahendusena proovisin varuda endale alternatiivseid tegevusi ja jooke. Kahel õhtul tegin Pirita metsas pika jalutuskäigu ja alustasin uut raamatut. Enda veiniga premeerimise asemel soetasin koju mulliveemasina ning alkovaba ingverijoogi, mis on toonikuga täitsa nagu päris kokteil. Viienda mooduli lõpuks olen aru saanud, et olukord on palju tõsisem, kui alguses arvasin ja mul tuleb ka programmi palju rohkem süveneda. Lõppude lõpuks, kellel sellest siis kasu peaks olema, kui mitte minul?

„Hei, hei, kuidas sul vahepeal siis läinud on? Oled ikka napakas ja proovid olla kainem?“

Millal sa selle hulluse ära lõpetad? Mu sõbrad ja töökaaslased teavad mind piisavalt kaua, et olla harjunud mu lõbusa tuju ja igavese peomeeleoluga. Nad teavad mind kui kaaslast, kes ei ütle ära klaasile veinile või tegelikult pigem tervele pudelile, hoiab joogisena oskuslikult alati seltskonnas tuju üleval, jutustades lugusid ning naerutades kaaslaseid. „Hästi läheb, võitlen!“ vastan neile ja nende küsimustele oma kainema elu püüdluste kohta enamasti. Kuues ja seitsmes moodul „Selge“ programmis on toonud tähelepanu keskpunkti huvitavad teemad, milleks on probleemide lahendamine ja võitlus joomissooviga. Need on mu jaoks omavahel väga tugevalt seotud. Tean küll, et probleemid on osa elust ning sellega tuleb leppida, toime tulla ning ilmselt oleks hea ka neid lahendada, mitte lasta kuhjuda.

Mingeid negatiivseid tundeid on ju nii hea pudeli veiniga ära tuimestada ning siis lihtsalt unustada. Mul on kodus isegi lemmik koht olemas, kus „probleeme lahendada“. See on diivanil, teki sees ja kamina ees. Siiani on see väga edukalt õnnestunud, sest ma polegi oma hirmudele ja nõrkustele otsa vaadanud vaid lihtsalt vaikselt neid ignoreerinud. Kes on olukorra peremees? Mitte mina. Näiteks sel nädalal oli tööl väga keeruline.

Teisipäeval ja kolmapäeval jagelesin töökaaslasega ja me kuidagi ei suutnud üksmeelt leida. Mõtlesin mitu korda: „täna teen kodus kindlalt veini lahti ja lasen auru välja“. Halb tuju ikka väga mõjutab mu joomissoovi. Aga ma polnud oma päevikusse nädala keskele ühtegi alkoühikut planeerinud ja ei teinud seda veini lahti. Mõtlesingi, et teeme selle projekti ära, jõuab kätte nädalavahetus, küll siis laen ennast maha. Täitsa tubli, pidasin oma lubadusest kinni. Ühtlasi tegin ka programmist ühe harjutuse, kuidas edaspidi sarnased olukorrad ja stress ilma alkoholita ära lahendada.

Esmalt panin kirja probleemi, siis eesmärgi ja võimalikud lahendused ning lõpuks pisikesed sammud nende suunas. Olulisim, mis selle harjutusega avastasin oli see, et palju olukordi elus on minu kontrolli alt väljas ja ma ei peaks üldse neist enda probleemi tegema. Mu suhtumine muutus kohe. Pole minu probleem, järelikult pole minul vaja selle pärast jooma hakata. Vaatlesin mitut olukorda, kus mul tavaliselt joomistung peale tuleb ning ma tahaks veini ja mul oli palju lihtsam teha teadlik otsus mitte juua.

PS: Ostsin diivanile ühe tiigritega padja ja panin oma lemmik kohale. Otsustasin seal mõnda aega mitte istuda. Eks siis näis, kuidas sellega läheb.

Ühel hetkel sai ta aru, et on vaikselt kaotamas kontrolli oma tunnete, mõtete ja harjumuste üle. Ta otsustas abi otsida. Anonüümselt, iseseisvalt ja internetis.

Talle oli suureks abiks alates 2020. aastast saadaval interaktiivne ja internetipõhine programm Selge, mis on inimesele toeks alkoholitarvitamise vähendamise eesmärkide püstitamisel ja ellu viimisel pikema aja jooksul Kampaaniat Selge rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames. Täpsem info:https://selge.alkoinfo.ee/