„Meil on elukaaslasega olnud alati üksteist austavad piirid, mis puudutab seda, kes mida oma telefonis või arvutis teed. Minul on olnud suhtumine, et kui oleme koos, siis oleme koos ja meie vahele keegi teine ei mahu. Seepärast pole ma kunagi uurinud ega küsinud, kes mu kallimale kirjutab kui öösel või hilisõhtul piiks- piiks telefonile tuleb. Samamoodi ka tema.

Tundub, et olen olnud siiani silmaklappidega ja liialt naiivne, et minu kallim mind ei petaks. Või kas ikka olen? Tegelikult arvan endiselt, et usaldus ja usk oma kaaslasesse on iga suhte ainuõige ja toimiv alustala. Seega olen hetkel segadus, mis on õigem- kas uskuda või usaldada, aga siiski ka kontrollida?