„Minu elukaaslane on näiteks äärmiselt kultuurikauge, kuid mulle endale meeldib käia kõikvõimalikel etendustel ja kontsertidel. Enamasti vean sinna kaasa oma sõbrannad, aga vahel oleks tore ju ka temaga käia. Ta lihtsalt ütleb, et tal hakkab igav ega oska laval toimuvat hinnata. Mina aga ei suuda seda mõista. Siiski, et mulle head meelt teha, tuleb ta alati kui ma teda kutsun. Kuid iga kord, ma näen kuidas ta niheleb toolil nagu väike laps ja silmanurgast piilub kellaaega, et teada, kaua veel kannatama peab. See on ka mulle väga häiriv, aga samas ma pean sellest lugu, et ta üldse tuleb kaasa. Keeruline ja samas ka kurb.“- Lea