Alkoholi tarbimine: liigne alkoholi tarbimine on tervisele kahjulik ja sellepärast tuleb alkoholi tarbida mõõdukalt. Alkohol ei kahjusta aga ainult füüsilist tervist, vaid ka vaimset ja võib tekitada veelgi suuremat masendust, mille esimesed sümptomid annavad endast tunda juba järgmisel päeval. Liigne alkoholi tarbimine võib põhjustada lisaks meeleolulangusele ka depressiooni.

Kohvi joomine: nii nagu alkoholi, tuleb kohvi juua mõõdukas koguses. Nimelt soodustab kofeiin stressihormooni kortisooli kiiret tõusu veres ja võib vallandada masenduse sümptomeid.

Suhkru tarbimine: suhkur võib küll ajutiselt aidata masenduse vastu, reaktiivse hüpoglükeemia tulemusena tekib aga suhkru tarbimise järel masendus ja ärrituvus.

Vedeliku puudus: ka dehüdratatsioon võib mõjutada masenduse taset. Mitmed teaduslikud uuringud on tõestanud, et vedelikupuudus kehas võib tõsta masenduse ja ärevushäirete taset.

Istuv eluviis ja üksindus: masenduse ja meelolu kõikumise vastu võitlemiseks peab halvad mõtted eemale saama. Ja selle vastu aitab kõige paremini trenni tegemine või jalutamine. Isegi kui mõnikord on meeleolu nii halb ja masendav, et ei suuda liikudagi, siis teaduslikud uuringud on näidanud, et kehaline aktiivsus aitab masenduse vastu võidelda. Ja kuna selle jaoks tuleb liikuda, on vaja ka sundida end välja minema värske õhu kätte, see aitab ka üksindustunde vastu võidelda.

Unepuudus: nii nagu masendus ja ärevushäired võivad põhjustada unetust, siis vastupidine on samuti võimalik. Värsked uuringud on näidanud seost vähese une ja emotsionaalse reaktiivsuse vahel. Liiga vähene magamine võib tekitada masendust.

Allikas: Kodused Lood