„Ma pakkusin naisele oma piiritut armastust. Kodu kus saab olla kuni igavesti. Pakkusin turvatunnet ja kõike muud. Mina teda petta ei oleks suutnud. Minu iseloom on selline, kus kellessegi armudes, armastan teda tingimusteta ja teisi naisi ei näe. Ma leppisin kõikide tema isiksustega. Tema käitumismustritega. Jah, mõni ei olnud ilus ja ta ütles ise ka , et tal on halb iseloom. Mis aga sai ka lõpuks temast võitu. Ei kõlvanud see hea talle.

Tema mustlase rändamiskihk lõi taas välja. Vanad kombed samuti - need kombed mis tema eelmised suhted ära tapsid ja ta kadus. Vihasena. Süüdistades mind paljudes asjades, mis ei ole tõsi. Ja isegi hüvasti ei jätnud...Olgugi, et tal olid halvad iseloomujooned - näen mina siiski tema häid iseloomujooni ja armastan teda ikka endiselt. Kahju, et nii läks.“