Benu Elva Tervisekeskuse apteegi proviisori Marget Raukase sõnul on pulss üks südametegevuse parameeter, mida on vaja jälgida füüsilise aktiivsuse, sellest taastumise aga ka üldise tervise näitajana. „Pulssi saab kontrollida randmelt või kaela unearterilt ning treeningu ajal pulsikella abil. Randmelt pulsi leidmine võib olla raskendatud mõningate haiguste ja ravimite tarvitamisel ning sel juhul on abiks erinevad nutilahendused ja elektroonilised monitorid, mis aitavad täpsemalt jälgida südame löögisagedust,“ selgitab Raukas.

Randmelt pulsi mõõtmiseks soovitab apteeker vajutada kergelt ühe käe kaks sõrme teise käe pöidla lähedalt üle arteri ning lugeda 10 sekundi jooksul pulsilööke ja korrutada saadud arv kuuega või 30 sekundi jooksul saadud pulsilöögid kahega, nii saab teada pulsisageduse ühes minutis ning hinnata ka pulsi korrapärasust.

Kuidas leida treenimiseks sobiv pulsivahemik?

Kõigepealt tuleb apteekri sõnul kindlaks teha, milline on inimese normaalne pulss puhkeolekus ning maksimaalne pulss, et ei tekiks ülepingutamise ohtu. Alati tuleb arvestada kaasuvate haigustega ning milliseid ravimeid tarvitatakse. Lisaks mängivad rolli elustiil, pärilikkus ja vanus.

„Puhkeolekus on täiskasvanud inimese pulsisagedus keskmiselt 60-80 lööki minutis. Hea on seda kontrollida hommikul peale piisavat uneaega enne voodist tõusmist. Pulsi sagedust võivad mõjutada ärevus, stress, ravimid, füüsiline aktiivsus, vanus ja geenid. Sportlastel ja noortel tervetel inimestel võib olla madalam pulss ja 40-60 lööki minutis tavapärane,“ räägib Raukas.

Apteeker selgitab, et madalam pulss puhkeolekus on parem kui kõrge, sest südamelihas ei pea nii palju löögisageduse nimel pingutama ja püsib paremas toonuses. Kõrge pulss puhkeolekus on tema sõnul sageli seotud madala füüsilise aktiivsuse, kõrge vererõhu või ülekaaluga.

„Mida kõrgem on treeninguaegne pulss, seda rohkem süsivesikuid kulutame. Rasvade põletamine toimub pigem mõõdukalt kõrgema pulsi ajal, 50-60% juures maksimaalsest pulsisagedusest, ning lisaks treeningu järgselt,“ selgitab apteeker üldist põhimõtet. Treeningu ajal on Raukase sõnul lihtne õiget pulsivahemiku ära tunda nn kõnetesti abil ehk kui suudetakse vabalt edasi rääkida, on pulsinäit korras.

Treenimiseks sobiva ohutu keskmise maksimaalse pulsi ja optimaalse pulsivahemiku leidmiseks soovitab ta teha lihtsa arvutuse. „Maksimaalse pulsi leidmiseks tuleb 220st lahutada oma vanus ning optimaalseks pulsisageduseks loetakse 50-85% maksimaalsest pulsist. Näiteks 20-aastase keskmine maksimaalne pulsinäit on 200 ja optimaalne pulss on 100-170 lööki minutis ning 70-aastasel on keskmine maksimaalne pulsinäit 150 ja optimaalne on 75-128 lööki minutis,“ toob apteeker näiteid.

Apteeker rõhutab, et pulsi jälgimine on oluline treeningkoormuse tõstmisel ja pärast seda südame töö taastumise kiiruse mõõtmisel. Lisaks annab pulsi jälgimine infot stressi, aktiivsuse ja öise unekvaliteedi hindamisel.

Stress ja vähene liikumine on südamele koormaks

Vaimne ja füüsiline tasakaalustamatus on apteekri sõnul suur stressi vallandaja. „Näiteks tööstress väljendub läbipõlemise, depressiooni, ärevuse, unetuse, halva enesehinnangu ja muude vaimsete probleemidena ning võib viia märkamatult südame löögisageduse tõusuni,“ ilmestab apteeker ja lisab, et kiiret pulssi aitab maandada rahulik ja sügav hingamine, õues jalutamine, samuti liigse kofeiini, alkoholi ja nikotiini vältimine.

„Igapäevase intensiivse liikumisega vähemalt 30-45 minutit treenime südame ja lihased tugevamaks ning nii on südamel rohkem jõudu verd erinevatesse organitesse pumbata ning aju saab varustatud vajaliku hapnikuga,“ selgitab Raukas.

„Puhkeoleku ebakorrapärased südamelöögid: arütmia, stressi või liigse koormusega treeningu mõjul võivad põhjustada tahhükardia ehk pulsisageduse üle 100 löögi minutis ning tekitada tõsiseid terviseprobleeme, sest kui süda lööb liiga kiiresti, siis jäävad organid hapnikuvaegusse. Õhupuudustunne ja valu rinnus on ohumärkideks, mida ei tohiks jätta tähelepanuta, sest need võivad viidata hilisemale haigestumisele,“ hoiatab Raukas ja soovitab arsti poole pöörduda.

„Valu rinnus, pearinglust, minestust või õhupuudust võivad lisaks südametöö muredele põhjustada ka kõrge palavik, ravimite kõrvaltoimed, näiteks käsimüügi nohuravimites sisalduv pseudoefedriin, vere erinevate mineraalide tasakaalutus, kilpnäärme ületalitlus või suur verejooks, ent siiski on tähtis põhjuse väljaselgitamiseks arsti poole pöörduda ning pulsi jälgimise andmed on arstile abiks,“ räägib Raukas.

Apteeker soovitab tunda ja tunnetada oma südametööd nii puhkeolekus kui füüsiliselt aktiivne olles ning igapäevaselt piisavalt liikuda, et süda püsiks toonuses ja terve.