„Klassikalise“ peremudeli pahupool: hiljem vingub, et miks naine maha jättis ja lapsed temaga suhelda ei taha
(81)
Eelmise nädala rubriigis „OKEI või EI?“ otsisime vastust küsimusele, kas see on normaalne, kui väikeste lastega peres otsustab üks vanematest kasutada puhkuseädalaid, et endast auru välja lasta, mõtlemata teise osapoole soovidele ja lastele. Kommentaarides jagasid nõu ja kogemusi meie lugejad.
„Siin on ikka väga keeruline mehe poolt võtta. Sellised asjad planeeritakse ikkagi koos ja räägitakse enne läbi. Ka pikemad reisid, isegi kui reisitakse eraldi (mis on ka täiesti okei!). Mõeldakse läbi ja kooskõlastatakse üksteisega, kes millal lapsed enda vastutusele võtab. Elementaarne austus ja hoolivus on tunda muret, kas abikaasa ka ikka vahel puhatud saab, ning mitte isekalt pere juurest jalga lasta. Siinkohal on näha, et mehele see ajusoppi ei jõudnud, et naine ka äkki vahe mõneks päevaks lastest eemale sooviks. Järelikult ei huvitanud piisavalt.
Tundub, et selles peres on vägagi klassikaline peremudel: naine hoiab lapsi ööpäevaringselt, nad on 365 päeva aastas kasitud ja kasvatatud, aga mees ei tea ööd ega mütsi, ei suuda teist elusolendit elus hoida ja sureb ka ise nälga, kui külmkapiga üksi koju jätta. Hiljem vingub, et miks naine maha jättis ja lapsed temaga suhelda ei taha. Kui asjalood sedapidi on, olekski soe soovitus lasta sel mehel siis omapäi minna. Las ta siis seikleb oma sõpradega ja elab vanemate pool. Naine võib aga sama hästi ka üksikvanem olla – sellest „mehest“ nagunii lapsevanemana tolku ei ole.“
