Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringud näitavad, et Eestis kasvab järjepanu ülekaaluliste laste arv. Näiteks aastail 2018–2019 tehtud Eesti õpilaste kasvu seireuuringu tulemuste põhjal oli peaaegu viiendik esimese ja neljanda klassi õpilastest ülekaalus ja 11 protsenti rasvunud. Normaalkaalus õpilaste hulk vanuse kasvades vähenes, ülekaaluliste ja rasvunute hulk aga suurenes.

Pontsakuse põhjuseid on mitu: lapsed liiguvad vähe, perede toitumisharjumused on pahatihti ebatervislikud ja oma osa on sellelgi, et laste uneaeg jääb lühikeseks, sest nutiseadmete lummus ei lase õigel ajal uinuda. Lastearst ja Tallinna Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukas tõdes, et võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga liiguvad lapsed vähem, sest perede eluviis on muutunud ja vanemad viivad oma võsukesi autoga igale poole: lasteaeda, kooli, trenni ja külla. „See tähendab, et tavapärast igapäevast liikumist ei ole. Samas kui päevas normaalselt tund aega õues liikuda, ei pea tingimata trennis käimagi,“ nentis Raukas.

Sajakilone 11-aastane

Vähene kehaline aktiivsus käivitab nõiaringi: kehakaal suureneb, see aga tähendab, et liikuda on raskem. Aina enam kiputakse aega veetma nutiseadmetes, sest kuidagi peab ju päeva sisustama. Kaal aga aina kasvab ja kasvab... Eelmainitud TAI uuringu tulemustest selguvad kõige kogukamate laste kehakaalu kohta ehmatavad andmed – Eesti koolilaste seas oli 2019. aasta kevadel 10–11-aastaseid tüdrukuid, kelle kaal ulatus 97 kiloni ja vööümbermõõt ületas 100 sentimeetrit. 11-aastaste poiste maksimaalne kaalunumber oli sada kilo ja vööümbermõõt suisa 121 sentimeetrit.

Ülemäärane kehakaal toob aga kaasa südame-veresoonkonnahaiguste tekkimise riski, ka on nooremas koolieas lastel diagnoositud maksa rasvumist. „Ülekaal viib ka hormonaalse tasakaalu paigast ära ja see tähendab, et täiskasvanuna võib tekkida probleeme laste saamisega,“ mainis doktor Raukas.

Laps on kodu peegel

Lapse ülekaalu ei saa välja vabandada geneetikaga või mõne muu meist mitteoleneva põhjusega. „Mõnikord öeldakse, et meie peres on kõik paksud olnud, juba vanaema oli paks, ema samuti – järelikult on see meil geenides. Ei ole. Hoopis põlvkondade kaupa on valesti söödud ja vähe liigutud,“ selgitas Reet Raukas. Ta lisas, et osal inimestel on tõepoolest aeglasem ainevahetus kui teistel, see aga tähendab, et peabki eriti tähelepanelikult jälgima, mida endale suhu pistetakse.

Doktor Raukas on tähele pannud, et emad järgivad lapse esimese eluaasta lõpuni väga korralikult imiku toitmissoovitusi. Seejärel läheb laps üle pere tavapärasele toidule ja siis võib olukord käest minna, sest mitte kõik pere toidulaual leiduv – näiteks hamburger – ei sobi väikelapse menüüsse. Samuti on aina rohkem peresid, kus ei tarvitata näiteks piimatooteid või liha. „Perede valikuline toitumine avaldab mõju nende laste tervisele! Väikelapseeas peab tarbima piimatooteid, samuti liha, kala ja muna, sest loomne valk on kasvamiseks oluline. Ka piima analooge – näiteks sojapiima – ei peaks väikelastele piima asemel andma. Kui joogipiim ei maitse, pakkuge keefiri, maitsestamata jogurtit, juustu – valikuid on palju,“ rõhutas Reet Raukas. Teine vajakajäämine puudutab köögivilju. „Kui lastele köögiviljad ei maitse, siis tuleb nuputada, kuidas need atraktiivseks teha. Kõik lapsed ju söövad makarone, järelikult võiks makaronidele lisada eri moel köögivilju, nii et laps ei pruugi arugi saada, et sööb koos makaronidega lillkapsast või porgandit,“ tõi Raukas näite, lisades, et kui suudame väikelapseeas õige toitumise paika panna, siis on lapsel lihtsam ka edaspidi sellele truuks jääda.

Me teame, et päev peab algama hommikusöögiga – mudilased söövad tavaliselt lasteaias, aga liiga paljudel kooliõpilastel jääb hommikusöök sageli söömata. 2017.–2018. aastal tehtud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmeil sõi vaid 60 protsenti 11-, 13- ja 15-aastastest lastest koolipäeval hommikusööki. Ühtlasi on Reet Raukas märganud, et peredes hakkab kaduma ühise õhtusöögilaua taga istumise komme. Selle asemel võtab igaüks külmkapist midagi ja sööb kas teleka ees või oma toas. „Niimoodi me aga ei teagi, mida ja kui palju lapsed tegelikult söövad,“ nentis Raukas.

Kuidas toetada oma lapse tervist?

  1. Toitumine. Täisväärtusliku toitumise aluseks võib võtta toidupüramiidi: põhitoidugruppidest on suurima osakaaluga puu- ja köögiviljad ning teraviljatooted, millele lisanduvad piimatooted, liha-kala-muna. Maiustuste ja suhkru osakaal on kõige väiksem.

Päev algab hommikusöögiga ja päeva jooksul süüakse regulaarselt.

  1. Liikumine. Kehaliselt aktiivne peaks olema vähemalt 60 minutit päevas, selle aja võib jagada väiksemateks osadeks. Vähemalt kolm korda nädalas tuleks teha kõrge intensiivsusega luid ja lihaseid tugevdavaid tegevusi.

  2. Uni. Igal õhtul peaks magama minema samal kellaajal. Väikelaps vajab ööpäevas vähemalt 11–13 tundi und (sh lõunauni), kooliõpilased 9–9,5 tundi.

  3. Digimaailm. Mida noorem laps, seda vähem aega peaks ta veetma ekraanide ees.

  4. Vaimne tervis. Kuula oma last ja ole tema jaoks olemas!

Allikad: Reet Raukas, tarkvanem.ee, Eesti toitumis- ja liikumissoovitused (TAI)