Tartu Sõbra Benu apteegi proviisori Astrid Oolbergi sõnul on vererõhk üldise tervisliku seisundi hindamisel üks olulisematest tervisenäitajatest. „Keskmiseks vererõhu näiduks loetakse 130/85mmHg, millest esimene number näitab südamest aorti paisatava vere survet veresoonte seintele ja teine number näitab lõõgastumisaegset rõhku veresoontes,“ selgitab apteeker ja lisab, et vererõhu puhul on määravaks nii südame treenitus kui ka veresoonte korrasolek.
„Tihtipeale inimene ise ei taju kõrget vererõhku, kuid kõrge näit seab ohtu ja paneb suure koormuse alla nii südame kui ka veresooned ning pikemas perspektiivis võivad kahjustada saada aju, neerud ja süda,“ räägib Ooberg ning toonitab, et seetõttu on regulaarne vererõhu kontrollimine väga oluline, kuna see on esmane meede infarkti ja insuldi ennetamiseks.
Apteekri sõnul piisab normaalse vererõhu näidu puhul kui vererõhu mõõtmist korrata iga kahe aasta järel. „Kui on märgata vererõhu kõrgenemist või juba tarvitatakse vererõhuravimeid, tuleks vererõhu näidul pidevalt silma peal hoida ning tasuks vererõhuaparaat koju hankida,“ soovitab Oolberg.

Millist aparaati valida?

Koduseks vererõhu mõõtmiseks on apteekri sõnul mitmeid variante: nii randmelt vererõhu mõõtmiseks, mida onmugav kotis kaasas kanda, aga on ka mitmeid automaatseid ja poolautomaatsed aparaate. „Automaatsed aparaadid on laialt kasutatavad. Need teeb mugavaks see, et mõõtmistulemuse saamiseks on vaja vajutada vaid ühte nuppu,“ räägib Oolberg. Õlavarrelt vererõhunäidu määramiseks on tema sõnul oluline, et mansett, mis läheb ümber käsivarre oleks õige suurusega. Soovi korral saab apteegis näha, kuidas konkreetse aparaadiga vererõhu mõõtmine toimub. Samuti selgitab apteeker, mida aparaadil kuvatud numbrid tähendavad.

Lisaks on mitmetel aparaatidel ka südamerütmihäire tuvastamise funktsioon ning soetamise soovi korral tasub apteegis kohapeal selle kohta lähemalt uurida. Vererõhu jälgimisel on abiks ka nutikellad, mis mõõdavad nii vererõhku kui ka pulsi sagedust.

Kuidas vererõhku mõõta?

Apteeker rõhutab, et vererõhu mõõtmiseks peab istuma rahulikult, mansett asetatakse vasakule käsivarrele südame kõrgusele ning peopesa tuleks hoida ülespoole. „Mõõtmise ajal tuleks hingata rahulikult, vältida rääkimist ja sahmerdamist ning jalgu ei tohiks hoida risti,“ selgitab Oolberg ning soovitab teha 2-3 mõõtmist ja võtta neist keskmise tulemuse.

„Soovi korral võib vererõhu näite ka üles kirjutada, kuid vererõhuaparaatidel on ka mälupesa, kuhu näidud automaatselt salvestatakse,“ selgitab Oolberg.

Apteeker rõhutab, et vererõhupäeviku pidamisel tuleb mõõtmisi teha igapäevaselt sarnastes tingimustes. „Tasub meeles pidada, et vererõhk on erinevates kehapiirkondades erinev, näiteks vasakul ja paremal käel. Samuti see muutub ööpäeva lõikes ja on öösel madalam. Lisaks ka puhkeasendis ja füüsilise töö tegemisel on vererõhk erinev,“ kirjeldab Oolberg. Kuigi vererõhuaparaadid on töökindlad, vajavad nende patareid aja möödudes vahetust. Apteegis müüdavatel vererõhu aparaatidel on garantii ning tehakse ka garantiiremonti.

Oolbergi sõnul on üks sagedasem vererõhuga seotud mure kõrgvererõhutõbi. Haiguse täpseid põhjuseid ei ole apteekri sõnul teada, kuid tihti kaasub see mõne muu terviserikkega. „Näiteks mõned ravimid, sealhulgas antibeebipillid võivad vererõhku tõsta, aga olulisteks mõjutajateks on ka neeru-ja ainevahetushaigused ning veresoonte lupjumine. Riskifaktoriteks on ka suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine ja suurenenud kehakaal,“ toob apteeker näiteid ning lisab, et kõrge vererõhu puhul mängib rolli ka geneetika ja pärilikkus ning eakatel on suurem oht haigestuda. Apteeker rõhutab, et vererõhu murede korral tuleb ravimeid tarvitada igapäevaselt ning mitte ravi katkestada.
Vererõhku on võimalik kontrollida ka Benu apteekides ning Oolberg julgustab mure korral apteekriga nõu pidama.