Andsin endast parima – korraldasin muudkui teatriskäimisi, muuseumikülastusi, spontaanseid õhtusööke ja filmiõhtuid, kuid kõike seda selleks, et naine aina kaugeneks. Ühel hetkel tekkis mul imelik sisetunne. Ma isegi ei tea enam täpselt, kust see tuli, aga järsku oli minus kindel teadmine, et minu ja mu naise vahele on ilmunud keegi kolmas. Üritasin siiski seda tunnet eirata, sest usaldus – olime siiski 20 aastat abielus olnud – oli tugevam.

Kuni ühe saatusliku laupäevani, mil ma korrastasin aeda ja märkasin, et prügikast hakkas vaikselt üle ajama. Kallasin selle tühjaks, et kola paremini ära sorteerida, kuni mu silma köitis üks huvitav ese. Ja kohe oli asi selge.