Aasta seksuaaltervise edendajaks valitud Anna Hints: kui me julgeme rääkida oma lugu ilma häbita – on see igaühes peituv revolutsioon

Eesti Seksuaaltervise Liidu liikmed vailisid 2023. aasta seksuaaltervise edendajaks filmirežissöör Anna Hints.

Auhinnaga tunnustatakse inimest, kes on Eestis seksuaaltervise valdkonnas eriliselt silma paistnud, kes on oma eeskujuga innustanud teisi, mõjutades sellega positiivselt kõikide inimeste elu. Auhinna nominente saavad esitada kõik ESTLi liikmed. Laureaat valitakse ESTLi liikmete üldkoosolekul hääletades.

„Anna Hints esitati meie liikmete poolt parimaks seksuaaltervise edendajaks sõnadega „Savvusanna sõsarad on valus ja aus film sellest, kui sügavale saab valu endas peita. Kuidas ühiskonnas kehtinud normid ja hoiakud on viinud selleni, et seda valu tuleb kuumas suitsusaunas vihtadega „välja“ peksta. Õnneks on olemas sõsarkond, kes on toetav ja turvaline. Aus sissevaade meie ühiskonna- ja kultuuriruumi teeb turvalise seksuaalkultuuri kehtestamiseks ning selle vajaduse üle mõtlemiseks suure töö! Suur kummardus!“ Seksuaalvägivalla vastu võitlemine on ka meie liidu eesmärk ja Anna on oma filmi kaudu andnud sellesse suure panuse. See on ühtaegu nii hariv, teraapiline kui kunstiline. Aitäh!“Auhind, klaasikunstnik Kateriin Rikkeni autoritöö anti üle Eesti Seksuaaltervise Liidu T1 keskuses toimunud juubelikonverentsil „Seksuaaltervis: taluaidast tehisintellekti maailma,“ sõnab Eesti Seksuaaltervise Liidu president Jaana Below.

Anna Hints: „Me elame praegu sellisel ajal, kus naiste õigus oma keha üle otsustada on seatud nii paljudes paikades kahtluse alla, ajal, kus terroristlikud organisatsioonid keelavad naistel omavahel suhelda. Kui me julgeme rääkida oma lugu ilma häbita – on see igaühes peituv revolutsioon, mida on väga vaja, sest pikk tee on veel ees. On vaja veel palju savvusanna sõsarate saunaskäike teha, kus koos higistada välja kõik häbi ja valu ning jõuda ühel hetkel ka ühiskonnana sinna, kus seksuaalvägivalla ohver ei pea enam tundma endal häbi ega süüd. Nii nagu filmis on oluline sõsarkonna tugi, nii on oluline tervenemise teekonnal ühiskonna tugi. Selleks on vaja meil õppida ka üksteise ausaid lugusid päriselt ja hinnanguteta kuulama, sest julgust on vaja nii oma valusa loo rääkimiseks kui ka teise valusa loo kuulamiseks. Meie kõikide kehadel ja meie kõikide häälel on eluõigus olla kuuldud, nähtud ja austatud.“