Mahlane amps salatikausist
Mahedatest salatitest on tuntumad pea- ja lehtsalati mitmesugused vormid, Rooma salat ja spargelsalat. Mõrkjamaitselistest on levinumad salatsigur ja endiivia.
Seemnepoodidest leiab aga veel mitmeid valdavalt idamaise päritoluga mõrkja maitsega salateid, näiteks paksoi, tatsoi, tsoisum, misuuna ja rukola. Kõigile neile uutele kultuuridele on antud ka eestikeelne botaaniline nimetus, näiteks rukola on põld-võõrkapsas ja misuuna (mizuna) jaapani lehtnaeris.
Salatikultuuride kasvatamine ei ole keeruline, koduaias saab igaüks sellega hakkama. Kõige problemaatilisem on kesksuvine aeg, kuna pika päeva tingimustes kipuvad salatid kiiresti õitsema minema. On küll ka päevapikkuse suhtes neutraalseid sorte, kuid kahjuks jääb nende valik hobiaednike jaoks tagasihoidlikuks.
Kesksuvise saagi tarvis tuleb koduaias valida otsese päikese eest varjatud kasvukoht. Kõik salatid eelistavad kasvuks huumusrikast kobedat, parajalt niisket aiamulda. Kergetel liivastel muldadel on salateid raske kasvatada, sest seal võib niiskust puudu jääda.
Kevadel võib kasvukohta väetada kompleksväetistega normiga 30 g/m2. Kui aiamaale anti sügisel sõnnikut või komposti, ei olegi kasvu ajal enam väetada vaja.
Lihtne kasvatada
* Salatiseemne võib alates aprilli lõpust külvata otse kasvukohale, kuid taimed võib ka eelnevalt kasvuhoones kassetis ette kasvatada. Istutuskõlbliku taime saab kasvuhoones 20-25 päevaga, istutamisest saagini kulub 4-10 nädalat, olenevalt liigist, sordist ja kasvutingimustest.
* Selleks, et salatit saaks koduaiast noppida kevadest hilissügiseni, külva seemet mõnenädalaste vahedega korduvalt kuni juuli lõpuni (esimese saagi saamiseks kasvuhoonesse, hiljem juba otse avamaale).
* Ettekasvatatud taimed istuta peenrasse 15-25-cm vahega. Otse kasvukohale külva seeme tihedamalt, 5-cm vahega, hiljem harvenda taimed parajale vahele. Loomulikult saab välja harvendatud taimi toiduks tarvitada.
* Uutest salatiliikidest tasuks paksoi, tatsoi ja tsoisumi taimed ette kasvatada ja kasvukohale istutada nagu tavaline aedsalatki.
* Misuuna ja rukola külvatakse otse peenrasse, jättes reavaheks 20-25 cm ja taimevaheks 3-5 cm. Umbes nädal peale taimede tärkamist võib juba esimest saaki koristada, jättes taimevaheks umbes 10 cm reas. Siis on allesjäänutel rohkem kasvuruumi.
Salatile meeldib rammus muld ja hoolikas kastmine
Viljakas mullas ei ole erilist vajadust salateid kasvu ajal väetada. Kehvema mulla puhul võiks kasvuaegne pealtväetamine toimuda 1-2 korda koos kastmisega (20 grammi ammooniumsalpeetrit 10 liitri vee kohta), eriti kui kasvatad pikema kasvuperioodiga kultuure nagu peasalat, Rooma salat, paksoi ja tatsoi.
Põhilised hooldustööd on umbrohutõrje ja kastmine. Väga oluline on tagada piisav mullaniiskus kogu kasvuaja vältel, kuna taimede juurestik on nõrk ja pinnalähedane, samas aga lehestik üsna suur. Kastmisel väldi vee sattumist lehtedele, see võib soodustada mädanike levikut.
1. Rooma salat
Lactuca sativa var. longifolia
Teadaolevalt vanim salati kultuurteisend, mida kasvatati juba vanas Egiptuses. Peasalatiga sarnane, kuid on sellest hilisem ja lehed on kujult pikergusemad. Lehti süüakse hautatult nagu spinatit, kuid võib ka värskelt salatina. Taimed tuleb ette kasvatada.
2. Spargelsalat
Lactuca sativa var. angustana
Hiinast pärit mahlaka kuni 30 cm pikkuse varrega piklike lehtedega salatitaim. Toiduks kasutatakse varsi ja lehti, enamasti hautatult. Nooremaid lehti võib ka värskelt süüa.
3. Hiina lehtnaeris ehk paksoi
Brassica rapa subsp. chinensis
Välimuselt veidi lehtpeeti (mangold) meenutav taim on üks armastatumaid köögivilju Hiinas. Toiduks tarvitatakse õrnalt sinepimaitselisi tumerohelisi lehti ja valkjaid lihakaid lehevarsi enamasti hautatult. Hakitud lehti ja lehevarsi võib salatisegudes ka värskelt kasutada.
4. Põld-võõrkapsas ehk rukola
Eruca sativa
Lõuna-Euroopast pärit piklike lehtedega aroomikas kiirekasvuline salatitaim. Redise maitset meenutavaid lehti tarvitatakse värskelt salatisegudes, aga ka suppide ja pastaroogade maitsestamisel.
5. Jaapani lehtnaeris ehk misuuna
Brassica rapa subsp. nipposinica
Jaapanist pärit kiirekasvuline salatitaim, millel on piklikud hambulise servaga lehed. Maitse meenutab rukolat, kuid on sellest mahedam. Kasutatakse tavaliselt värskelt salatisegudes ja suppide maitsestamiseks.
