Lihtne kepikõnd põletab kõvasti kaloreid

Kepikõnd on aeroobne spordiala, mille harjutamisest saavad kasu nii noored kui vanad inimesed. Noortele on lisaks tavakõnnile kohasemad ka sportlikumad võtted, hüpped ja jooksmine keppidega. Küpsemas eas on mõistlik paraja tempoga kõndimine, sealhulgas on paras tempo siis, kui kaaslasega hingeldamata jutustada saab.

Millega seletada kepikõnni populaarsust?

Kepikõnni populaarsust võib seletada sellega, et see on odav, lihtne ja jõukohane pea igaühele; samas on tegemist tavalisest kõnnist palju tõhusama treenimismeetodiga.

Kas kepikõnd on kaalulangetamiseks sobilik spordiala?

Kindlasti on. Muu hulgas põletab kepikõnd ligi poole rohkem kaloreid tavalise kõnniga võrreldes. Kui tavalise 70 kg inimese ühe tunni kõnni energiakulu on 250 kilokalorit, siis kepikõnnil kulutab keha ühe tunni jooksul 400 kilokalorit ehk 46% rohkem. Mida raskem inimene, seda suurem on kaloripõletus ja vastupidi.

Kaalulangetust eesmärgiks võttes on hea teada, et inimestel on maksas glükogeeni varu, millest vabaneb energia saamiseks glükoos ja seda varu jätkub 45 minutiks alates treeningu algusest. See tähendab, et organism hakkab energia saamiseks rasva põletama alles pärast 45-minutilist treeningut. Pooletunniline treening on hea üldise toonuse tõstmiseks, aga rasvapõletust ei toimu. Seetõttu on soovitatav treeningu pikkus 1,5 tundi.

Kaalulangetuseks on oluline teha intervallil põhinevat treeningut, läbides teatud vahemaad kiiremini, osa aeglasemalt, vahepeal võimeldes ja tehes ka mõne hüppesammu.

Mida kepikõnni tehnikas tuleks kindlasti arvestada?

Kepikõnni tehnika on küllaltki lihtne, aga tuleb arvestada teatud nippidega. Üks nendest on sünkroonsus — kepp tõugatakse maha jala astumisega sünkroonselt. Kindlasti tuleb jälgida, et õlad ei oleks pinges ning kõnd oleks loomulik ja elegantne. Jälgige ka seda, et sammu astudes annaks varvas tõuke, mis teeb sammu reipamaks.

Varbatõuget saab kontrollida pehmel liival käies: varbatõuge on normaalne siis, kui tagasi vaadates on näha ainult suured varba lohud.

Millist kasu veel lisaks kaalulangetusele ja üldisele toonusele on kepikõndijatel oodata?

Kepikõnniga regulaarselt tegelejatel väheneb pinge õlavöötmes ja kaelaradikuliidi vaevused. Õlaliigeseid, mis kipuvad „kinni jääma“, on eriti hea keppide abiga lahti võimelda.

Kepikõnd treenib hästi südant ja veresoonkonda. Südame löögisagedus tõuseb rahulikul tempol kõndides 130 kuni 160 löögini minutis, kepikõnni sportlikumal variandil on võimalik treenida ealise maksimaalse pulsi juures. Vere hapnikugaküllastatuse ehk saturatsiooni aste on kõrgem ja nii jõuab igasse keharakku rohkem hapnikku ja toitaineid.

Mida arvestada keppide valikul?

Keppide valimisel on oluline arvestada nende tugevust. Pehmed kepid vajuvad läbi ja kehale nendest kasu ei ole, mistõttu on soovitatavad pigem plastikfiibrist kepid, mis sisaldavad vähemalt poole osas süsinikku. Kepp peab olema kerge ja ei tohi käimisel teha mingeid erilisi hääli — näiteks alumiiniumkeppidega kõndimisel teevad need suhteliselt palju lärmi. Paremad on täispikkuses kepid võrreldes stiftidega pikkust muutvate keppidega.

Kõnnikepp on paras, kui küünarnukki keha ligi toetades ja kepi käepidemest hoides toetub kepp maha ja käsivars on paralleelne maaga. Näiteks kui inimene on 150 cm pikkune, siis on sobiv keppide pikkus 100 cm; 160 cm pikkune — 110; 170 cm — 120 jne.

Milline oleks sobilik riietus?

Riiete valikul tuleks jälgida, et alumine kiht keha vastas oleks polüpropüleenist, mis laseb niiskuse edasi ja jätab keha kuivaks. Külmemal ajal kasutatakse keskmiseks kihiks fliisi ja pealmise kihina vetthülgavat jopet. Jalanõude valikul tuleks jälgida seda, et tald painduks.

*

Tule kuula ja küsi lisa kepikõnnitreeneritelt Kai Pärnamäelt ja Kaili Toompalult Maijooksul toimuvatel kepikõnniteemalistel loengutel. Maijooksu kohta loe aadressil www.maiklubi.ee.