Ei, ta ei kahtlusta mind, et veedan aega mõne teise mehega. Ta lihtsalt kontrollib, sest tahab omada minu elust täit ülevaadet.

Kokku kolides polnud mul aimugi, et tema ülemäärane hoolitsus pöördub haiglaseks kontrollimiseks ja jälgimiseks. Olin algul ikka väga meelitatud sellest, kui suurt tähelepanu ta mulle pööras ning kuidas minu eest hoolitseda püüdis. Kõik see on tänaseni jäänud, kuid lisandunud on veel kogu minu päevatoimetustest täpse ülevaate omamine.

Ma armastan teda ja tema mind ning õigupoolest on kontrollivajadus ka ainus negatiivne külg meie suhetes. See pole otseselt armukadedus, pigem tema iseloom, mis nõuab suhtes suurt omandiinstinkti. Ta tahab võimalusel teada kõike, mis ma päeva jooksul teen, kus käin ja kellega suhtlen.

Ei-ei, nii hulluks asi veel pööranud ei ole, et ta detektiivi mind jälgima oleks palganud, aga tema pidevad telefonikõned ja sõnumid on ajapikku muutunud mulle kurnavaks. Minu mehe jälgimismaania on võrreldes paljude teistega veel madalal tasemel, sest kodus laseb ta mul rahulikult toimetada.

Tegelikult valdab mind vahel tunne, et juba puhtalt kiusu pärast võiks tema armukadedust toita ning mõne võõra mehe seltsis aega veeta.

Sellelt pinnalt tekivad ka aeg-ajalt tülid, seda eriti siis, kui olen väsinud ega viitsi kõikidele kõnedele vastata, et miks, millal ja kellega. Siis olen ka korduvalt öelnud, et selline pidev aruandlus kurnab mind, hakkab ajapikku meie omavahelist läbisaamist mõjutama ning võib lõppkokkuvõttes meie suhtele saatuslikuks saada.

Ma ei tea, kas kõik naised lepiksid suure omandiinstinktiga mehega. Minu vabadusejanu ja iseolemise vajadust on ta igal juhul piiranud. Kõige hullem stsenaarium võib mind muidugi veel ees oodata, sest seni pole ta mu asjades sorinud ning selline kontrollivajadus ilmneb tal ainult päevase lahusoleku korral. Koos olles on kõik hästi.

Aga kõik võib ühel päeval muutuda.

Tõele au andes kardan ma, et kaotan niiviisi iseenda. Kui minu mehe kontrollivajadus peaks suurenema, tuleb armastus ohverdada ja lahkuda.