Kuidas tunda ära kodutut kassi

Juba pikemat aega luusib sinu kodu ümbruses ringi kass, kelle osas sa ei ole kindel, kas tegu on kodukiisuga, kes lihtsalt jalutab, või on ta kodust liiga kaugele eksinud või koguni välja visatud kass.
Kass, kellel ei ole kodu, on üldjuhul üsna pelglik. Isegi kui tal on kunagi kodu olnud, teeb pikemalt tänaval viibimine kassid tavalisel ettevaatlikuks. Hirmutav võib olla uus olukord ja võõras ümbrus. Samuti on vabakäigul kodukass üldjuhul nähtavalt enesekindel talle tuttavas ümbruses, ei ole nii määrdunud ning näljane. Kuid siiski võivad kodutud olla ka ülimalt sõbralikud ja inimest üldse mitte karta.

Esimesed sammud omaniku leidmisel

  • Ära kõnni kiisust niisama mööda, vaid pane talle midagi maitsvat ette. Kodutu kass hakkab isukalt sööma enam-vähem kõike head, mida sa talle ette paned. Kodune võib küll tunda huvi toidu vastu, kuid ta ei ahmi toitu sisse.
  • Pane talle kummipaelaga kaela kirjake kodu olemasolu küsimusega ja oma telefoninumbriga. Loodetavasti omanik ka vastab.
  • Tee kiisust pildid ja koosta kuulutused ning pane need üles ümbruskonda ja ka suurematesse keskustesse (selleks eelnevalt luba küsides). Samuti teata kassist kõigile kassidega tegelevatele ühingutele ja ka kohalikule varjupaigale. Kui sa ei ole kindel, milline varjupaik antud piirkonda teenindab, saada pildid kassist kohalikule omavalitsusele ja küsi lisainfot. Võimalik, et kiisu on kodunt kaduma läinud ja vana omanik otsib teda taga.

Aita ise kassi

Kui sa oled info igale poole saatnud, katsu ise aidata seda kassi. Paraku on varjupaikade kohustus kassi eest hoolitseda ja teda elus hoida vaid seaduses ettenähtud 14 päeva ning kassi edasine saatus sõltub juba konkreetse varjupaiga võimalustest teda pikemalt abistada ja talle kodu otsida.
Vabatahtlikud kassiaitajad, kes on koondunud erinevatesse ühingutesse, ei saa paraku kõiki kasse, kellest teavitatakse, aidata. Kasse, kes abi vajavad, on väga palju ja sageli on pikk järjekord. Kuna tänavaelu on kassile ohtlik, siis võib selleks ajaks liiga hilja olla. Seega saadki sina ise seda kassi aidata ja pakkuda talle hoiukodu. Kui ei ole võimalik kassi omale tuppa võtta, siis räägi ka oma tuttavatega ning majainimestega, ehk saab keegi aidata või saab kiisule leida ajutise peatuskoha kuuris/garaažis/keldris.

Kassi päästmine tänavalt

Kui kass on sõbralik ja laseb end silitada, siis on oluline, et oleks kaasas transpordipuur, kuhu saaks kassi kohe sisse panna. Kui kass sülle võtta ja temaga tuppa minna, võib ta ehmuda, sülest ära hüpata. Edaspidi on juba palju keerulisem tema usaldust taaskord võita, et ta ennast kätte annaks. Lisaks võib ka sõbralik kass sundolukorras, kui teda vägisi kinni hoitakse, hakata küünistama ja hammustama.
Transpordipuur pange püstiasendisse, nii et selle uks asuks ülalpool ja oleks avatud, et selle saaks kohe sulgeda, kui kass on sees.

Kassiga on soovitatav käituda väga tasa ja targu. Enne kinnipüüdmist käia kassiga mitu korda sõbrustamas ja püüda teda tundma õppida ning välja selgitada, mida temaga saab teha ja mida ei saa. Näiteks püüda teda kõhu alt kinni võttes ettevaatlikult ja rahulikult üles tõsta. Kui hakkab rabelema või teeb ähvardavaid hääli — lase kohe lahti! Kui kass maha panna, siis kiita ja anda midagi head süüa. Niimoodi luuakse hea suhe ja kui kätte jõuab püüdmispäev, siis võib saada kassi lihtsasti puuri tõsta. Ja mitte turjast, vaid kahe käega tugevalt esikäppade alt kinni võttes ja tagumik ees kassi puuri pistes. Keegi teine peaks siis puuri püsti hoidma ja ukse kinni lükkama. Kassi tõstmisel võib kasutada ka kindaid või rätikut, aga samas võib mõni kass paanikasse minna, kui püüda teda rätikuga puutuda.

Kui kassi tõsta ei saa või ei julge, siis võta keskmisest suurem transpordipuur, pane sinna tagumisse otsa väga hästi lõhnavat sööki ja aseta puur lahtise uksega kassi juurde. Kass ronib ettevaatlikult sisse ja üritab kaela võimalikult pikaks venitades toitu kätte saada. Kui midagi halba ei järgne, siis olenevalt sellest, kui usaldav kass on või kui tühi kõht on, hakkab ta järjest rohkem puuri sisse minema. Inimene peab kõrval olema vait nagu sukk, aga samas piisavalt lähedal ja valmis kohe väledalt puuri ust sulgema. Puuri uks tuleb kinni panna alles siis, kui kass on üleni puuris sees. Kui tagajalad on poolenisti väljas, siis pääseb ta uksevahelt jooksu. Tuleb kontrollida puuri lukkusid, kas kõik on kindlalt kinni. Mitte ära ehmuda sellest, et kass rabeleb ja on paanikas.

Kui kass on pelglik ega lase ennast õues puudutada, siis oleks vaja kasutada spetsiaalset püügilõksu. Erinevatel kasse aitavatel ühingutel ja ka Eesti Loomakaitse Seltsil on olemas sellised lõksud. Neid on kerge üles panna ja toiduga meelitamisel läheb kass ise sinna sisse.

Ka lõksu sattudes satub kass paanikasse ja hakkab väljapääsu otsima ning võib oma nina ja näopiirkonda vigastada. Puur tuleks katta mõne suure lina või rätikuga. Üldjuhul rahuneb kass siis maha ja ei rabele enam nii palju, kuna selline puurisisene konkreetsete piiridega väike ruum on kassile hoomatavam ja talle tundub, et tal on kontroll olukorra üle. 

Mitte mingil juhul ei tohi hakata kassi õues ühest puurist teise või kuhugi mujale ümber tõstma! Suure tõenäosusega leiab kass võimaluse, kuidas ümbertõstmise ajal jalga lasta. Püügipuuriga tuleks kass viia sihtkohta ja puuri uks tuleks avada ainult kinnises ruumis. Kindlasti peab arvestama sellega, et püügipuuridel reeglina ei ole veekindlat põhja, ning seetõttu tuleb autos puuri alla panna midagi juhuks, kui kass peaks sõidu ajal pissima, oksendama vms. 

Kassi toomine hoiukodusse

Toas oleks hea panna kass spetsiaalsesse näitusepuuri, kus on juba eelnevalt valmis magamisase ja liivakast. Sel juhul on võimalik temaga igal ajal tegeleda ja ka kass tunneb end kiiremini turvaliselt, õpib kasutama liivakasti ning leiab ka üles tema jaoks pandud söögi. 

Kassi võib (kui mahub) panna näitusepuuri koos transpordipuuriga, jättes transpordipuuri ukse lahti. Kass saab sealt ise uut ümbrust tasapisi uudistama minna. Esialgu võib see talle olla ka pesa eest, kuhu varjuda ja end turvaliselt tunda. Kui transpordipuur ei mahu või ei saa seda suurde puuri jätta, siis tuleks transpordipuuri uks panna kohakuti näitusepuuri uksega nii, et ei oleks kuskil avaust ega vahet, kust kaudu kass saaks põgenema. Kui kass on juba suures puuris, tuleb transpordipuur kiiresti ära võtta ja lukustada suure puuri uks. Sama teha ka püügilõksuga. 

Lisaks võiks ka näitusepuuri katta suure lina või rätikuga, kuna väikses konkreetsete tajutavate piiridega ruumis tunneb kass ennast rahulikumana. Samuti võib näitusepuuri panna ka varjualuse (näiteks väikene pappkast). Kass tahab varjuda ja muidu võib ta lihtsalt hakata tualeti-kastis konutama.
Esialgu ei tasuks kassile näitusepuuri vett ja toitu panna, kuna loom võib asuda väljapääsu otsima ning võib need kiirelt ümber ajada. Söögi ja vee võib ette panna siis, kui kass on juba rahunenud.

Juhul kui ei ole näitusepuuri, kus kassi hoida, siis võiks leida pisema kinnise ruumi, kus ta ei saaks ka peitu pugeda. Alustuseks oleks sobivam näiteks vannituba, sest seda on kergem puhastada, kui kass eksib liivakasti kasutamisel. Kindlasti peab elukohaks olema ruum, kus on ka valgust. Kui vannitoal puudub aken, siis tuleks tuli põlema jätta päevasel ajalgi. Soovitav oleks ikkagi aknaga ruum.

Valitud ruumi pane kassile ase (võib olla ka transpordipuur), söök ja vesi ning liivakast. Seejärel tuleb anda kassile aega seal harjuda ja kohaneda elumuutusega, ning arvestada, et ta võib alguses hädasid teha ka mujale kui liivakasti või muude pahandustega hakkama saada.

Kindlasti tuleks tänavalt võetud kassiga esimesel võimalusel minna loomaarsti juurde, et kontrollida looma tervist ja küsida nõu. Kindlasti ei tohi kassile anda inimese rohtusid, kuna need võivad kasu asemel kahju tekitada ja isegi surmavalt mõjuda.

Loomale tuleks anda ussi- ja kirburohtu. Ussirohtu on nii tableti, pasta kui ka turjale pandava vedeliku kujul. Tõhusaimad neist on ussirohi tabletina ning turjale pandav lahus. Lahuse puhul eelistada rohtu, mis mõjub nii kirpudele, täidele, kõrva- ja sügelislestadele ja ussidele. Nõu ja õiget ravimit ning ka õiget kogust võib küsida kliinikutest veterinaari käest.

Peale seda, kui on tehtud ussikuur, tuleb uuesti külastada loomaarsti kassi vaktsineerimiseks, steriliseerimise või kastreerimise plaanimiseks. Isaste kasside puhul ei ole siis ka ohtu, et ta oma territooriumi märgistama hakkaks ja seinale, mööblile jt esemetele urineeriks. 

Kassi söötmine

Kindlasti ei tohiks ei kassile ega kassipojale anda söögiks piima. Võib pakkuda kohvikoort veega segatuna, hapukoort 10%, keefiri ja petti. Piim on kassidel raskelt seeditav ja võib põhjustada kõhulahtisust ning muid seedehäireid.
Parim toit on vastavalt kassi vanusele kvaliteetne kuivtoit, mida tuleks osta vastavatest loomapoodidest või loomakliinikutest. Tänavakassi puhul tasuks valida kõige rammusam ja kõige kõrgema kalorsusega kuivtoit, see aitab hästi taastada kehakaalu. Hea on ka keedetud kana, toores toit (hakkliha, toores kanaliha jne) ja želeega kassikonservid. Kui annate kassile kala, ei tasuks sellega liialdada.
Kassil peab alati olema ligipääs temale mõeldud veega täidetud kausile, milles olevat vett tuleks vahetada iga päev.

Kassi kodustamine

Kui kass on harjunud uue olukorraga, kasutab liivakasti õigesti ja on hea isuga, siis võib hakata harjutama lahtiselt toas viibima. Soovitav on jätta kas puuri või ruumi uks, kus kass asub, praokile, et loomal oleks võimalik talle sobival hetkel välja uudistama minna. 

Kui kass on leidnud koha diivani all või kapi taga, siis ei tasu teda sealt kohe välja kiskuma või ajama hakata. Tuleks anda aega kohanemiseks. Kui kõik on vaikne ja rahulik, tuleb ta sealt ise välja ja hakkab ringi liikuma. See võib ka öösel juhtuda. Hea oleks jätta söögikausid peidukohast eemale, et kiisu tuleks oma peidukohast välja. Kassiga võib peidus olemise ajal rääkida rahuliku ja maheda häälega. Teda tuleks kiita ja rääkida talle, kui tore ta on, sest kass tajub inimese hääles rõõmu ja positiivsust. 

Kui kass juba hakkab ringi liikuma, siis tuleks oodata, kuni ta ise tuleb pai küsima. Vägisi ei maksa minna teda sülle võtma või teda silitama. Kass vajab aega ja kannatust, et inimest usaldama õppida. Põrandale võib jätta mänguasju ja proovida temaga näiteks nööriotsas rippuva suletutiga mängida. 

Lisainfo: info@loomakaitse.ee