Pühad perenaise moodi ehk täiuslik jõul
Esmalt hommikusöök. Veab neis peredes, kus tule pliidi alla tegemisega või muidu ahju sisse lülitamisegaa pudrupajagi hakkama saab panna. No näiteks nagu põhjamaades kombeks, et kõige rasvasem piim ja parimat pudruriisi sekka. Lisaks veel suhkrut-soola ja mandeleid ka peitu. Samal ajal kui puder haudub, on suures potis juba vesi keemas ja peagi lisab perenaine sinna veidi mahla ja peotäied kuivatatud puuvilju.
Poolteist tundi on nii hooleta, kui just perenaine samal ajal kolme-nelja kartulikilo koorest ei vabasta. Külmas vees seisavad need ju kenasti lõunani ja siis saab kohe keema panna.
Kui pliidil ruumi, upitab perenaine teisegi majapidamisest leiduva suurpoti pliidirõngale: sinna toob ta kärmel sammul sahvrist või soojemast keldrist kuni 5 kilo hapukapsast. Lisab vett, suhkrut, värsket searasvagi — ikkagi jõulud ju — ise pliidi kuumusel pidevalt silma peal hoides, sest muidu võib kõrbema minna. Kui veel ka tuli pliidi all on, siis tuleb sellegi eest hoolt kanda. Teadagi!
Mingi nipiga jõuab perenaine kõige vahele ka kohvimasina sisse lülitada. Või ehk on seekord päriselt tehtud kohv? Või hoopis kakao, mida aasta otsa oodatud — sest perenaine keedab seda maiust vaid kord aastas ise ja otsast lõpuni. Kakao puhul on perenaisel elu kohe pisut keerulisem, sest seda tuleb ju kuumalt juua ja kui pere juba üles ärganud, tahavad nad ju ka midagi näksid. Kuid asi see siis perenaisel mõned võileivad ja eelmisel õhtul või (kui ahjuputru ei tehta) siis just äsja ahjus küpsenud kuklid-koogid lauale tõsta. Loomulikult on ka need küpsetised eelnevalt enese tehtud, sest täna pakutakse ikka parimat.
See on selles majapidamises esimene söögikord.
Lapsed ja muu pere söövad kiiruga. Kiidetakse küll, et lõpuks on pühad ja jõuluaeg on ilus koosolemiseks, kuid NIIIII palju on ju veel teha enne kui…
Perenaine naeratab rõõmsalt — täna on tema köögikuninganna ja temast oleneb nii palju. Ja täna saab ta katsetada midagi uut, üllatada oma armsamaid ja (enesele) jälle kord tõestada — ta on suurepärane kokk! On ka! Ja tegelikult on ikka ütlemata tore pliidi ees kalkuleerida kilosid, gramme ja minuteid. Mis see jõul olla saab muud kui suur õnnestumiste jada. Jõuluvana saabumiseni on jäänud nii umbes kümme tundi.
Pärast hommikusööki saadab perenaine suuremad sööjad kuuske ehtima. Ise toimetab mustade nõudega kraanikausi (paremal juhul nõudepesumasina) ja laua vahet. Nii jääb kööki rohkem ruumi: saab vahepeale kerkima pandud pirukataigna lahti rullida ja lihasegu pannil pirukavalmiks teha. Pere pisemad jääva perenaisele seltsi. Sest tuleb ju veel ometigi luuletusi-laule korrata. Perenaine teab kõiki peast ja tema on seega kõige parem abimees kahtlejale kingiootajale.
Pirukad küpsevad, piparkoogitaigen on pehme ja glasuur soojenemas. Aeg on vormid ritta seada ja mõnele suuremale abilisele õpetada, kuidas täpselt see kaunistamine ja tuutust pigistamine käib. Lihtne pole! Perenaine saab kaks korda (rohkem) koristada. Kuid on ometigi ju jõulud! Poole põhjapõdra pealt tormavad abilised suurde tuppa lasteetendust vaatama. Perenaine naeratab heatahtlikult ja lõpetab pooleli jäänud glasuuri.
Hapukapsaste lõhn ajab peremehe paaril korral ukselt kiikama — kuidas ja kaua läheb? Perenaine muudkui naeratab. Kõik on nii kui peab! Ise keedab mustsõstramahla ja kaneelikangiga glögijoogi põhja valmis. Sest varsti on lõunaooteks aeg. Joogi kõrvale paneb perenaine peagi hakkama ka suure plaadipiruka — hapukapsa, verivorsti ja peekoniga. Sest see olla selle talve hitt. Tunnike hiljem sööb pererahvas teist korda.
Siis on munad ja osa kartulitest keenud. Nüüd toob perenaine lauale hapukurgi, seened ja kõrvitsad. Hakib ja lõigub ja hops - salat ongi valmis. Veel hulk maitseaineid, hapukoort, majoneesi ja külmkappi.
Vahepeal on lihagi ahju pandud, porgandid-kaalikad kõrval ja leemega kastmine käib köögikella tirinate taktis. Perenaine pühib otsmikult ... juuksesalgu ja asub jõulutordi jaoks kreemi vahustama.
Õhtusöök on kell seitse. Laual on seitset sorti sööki ja palju moodsaid maiuspalasid. Sest perenaine teeb ju igal aastal ka midagi erilist ja ekstra. Poole üheksaks selgub, et peremehe kutsutud jõuluvana on hange kinni jäänud ja kuna peremees on nagunii igal aastal lastele habemikku mänginud ja lastele juba ammu teada, otsustab perenaine seekord ise kinke jagada. Siis saab ju ka kingisoovijat luuletustega aidata. Kontsert, mis kodus suure kontserdi mõõdus kõlab, on jõuludele kohane! Perenaine muigab heasüdamlikult habemesse.
Tunnike enne südaööd kui peremees perenaisega jõulumissat vaataks või lihtsalt ilusast jõululaupäevast juttu teeks on perenaine äkki kadunud. Peremees leiab oma köögikuninganna magamistoast tugitoolist, jõuluvanariideid täis kott süles...
Järgmisel hommikul tuuakse perenaisele kohv voodisse, saiad ka. Nüüd perenaine teab, et tema jõulud õnnestusid! Ta tunneb suurt kergendust ja rõõmu, et lubab siiralt: järgmisel aastal teen täpselt samuti. Päriselt ka!
