Kujutle, et on suvaline teisipäev ja sa ostad endale tööle kohvi kaasa. Teenindaja teeb väikese latte asemel kogemata suure, aga küsib vaid väikese kohvi raha. Kuigi sa pole varahommikul erilises flirtimismeeleolus, naeratad kenale kutile, kes sulle kohviku uksel vastu tuleb. Ta jookseb sulle järele ja annab oma numbri. Pärastlõunal viid läbi ühe tähtsa esitluse ja kuna see kutt on sind terveks päevaks õnnest õhetama pannud, läheb presentatsioon hästi. Sa võid küll mõelda, et sul on sel päeval täiega vedanud, aga psühholoogid väidavad, et vedamisega pole siin midagi pistmist.

“Põhjuse ja tagajärje seadused ei toimi mitte ainult füüsikas, need juhivad ka meie igapäevaelu,” ütleb psühholoog ja raamatu “A Cure for the Common Life” autor Catherine Cardinal. “Kui juhtub mõni positiivne asi, teeb see sind optimistlikuks, lisab sulle enesekindlust ja paneb alateadlikult otsima järgmist positiivset elamust. Teiste sõnadega: üks naeratuse esile kutsunud olukord võib lumepallina veerema hakata ja päeva lõpuks on sul olemas kõik, mida parasjagu tahtsidki. Ainuke mure ongi selles, kuidas see pall veerema saada. Cosmo uuris ekspertidelt, kuidas seda teha ning mil moel käituda tagasilöökide korral.

Doominoefekt – mis see on?

Parim asi enesekindluse lumepalli juures on see, et impulsi võib anda ka kõige väiksem asi, kas või see, et leiad kõrvarõnga, mille olid arvanud kadunud olevat. “See on seepärast nii, et kui asjad lähevad just nii, nagu sina tahad, muutub ka sinu hoiak,” selgitab psühholoog Susan Axtell. “Näiteks, kui mingi kutt küsib su telefoninumbrit, väljud sa olukorrast, mõeldes, et näe, ma meeldisin sellele mehele, järelikult meeldin ka teistele.”

Sellised mõtted võtavad sinult hirmu ka uute olukordade ees – sa häälestad end võitmise lainele ja eeldad, et asjad laabuvad sinu kasuks. Mõtle ise – kui keegi ütleb sulle tööpäeva lõpus, et sa näed erakordselt hea välja, tekib sul kindlasti tahtmine end kuskil natuke näidata ja sa lähed oluliselt parema meelega mõnele üritusele, mida muidu väldiksid. Tänu sellele tutvud ehk uute inimestegagi.
“Kui juhtub juba teine-kolmas positiivne asi, muutud enesekindlamaks ja riskeerid veelgi rohkem. Kui aga võtad suuremaid riske, võivad need end hiljem ka rohkem ära tasuda. Nii see lähebki!” ütleb Axtell.

Enesekindluse impulss mitte ainult ei motiveeri sind uusi kasumlikke olukordi otsima, vaid paneb sind neid ise ligi tõmbama. “Kui kiirgad enesekindlust, mõjud inimestele ligitõmbava ja võimekana,” ütleb Catherine Cardinal. Näiteks, kui sa töö juures super-enesekindla mulje jätad, usaldab ülemus keerulisemad ülesanded just sulle ja ega ametikõrgenduski siis tulemata jää.
Isegi võõrad inimesed võivad seda tõmmet tunda. “Enesekindlatel inimestel on sirgem rüht, nad naeratavad rohkem ja näevad rõõmsamad välja. See paneb ka võõrad inimesed neist automaatselt hästi arvama,” ütleb raamatu “The Nice Girl Syndrome” autor psühhoterapeut Beverly Engel.

Pane algus võitude jadale

Kedagi ei saa sundida sulle komplimente tegema või tasuta nänni jagama. On aga väikseid asju, mida saad teha, et sellised asjad kunagi juhtuma hakkaksid. “Juba lihtsalt see, et sa ei jää niisama passima ja ootama, et midagi lahedat juhtuks, aitab,” ütleb Axtell. “Inimesed, kes ootavad, et nendega midagi toimuma hakkaks, tunnevad tihti, et ei oma enda elu üle kontrolli. Need, kes aktiivselt võimalusi otsivad, tunnevad end aga oluliselt võimsamalt ja võimukamalt.”

Alusta väikeseid riske võttes. “Kui risk on tagasihoidlik, on ka õnnestumise tõenäosus suurem,” ütleb Engel. “Sellest saad sutsu enesekindlust, mis sind edasi liikuma paneb.” Selline väikese riskiga üritus võib olla näiteks naeratus lahedale kutile ruumi teises otsas. Tõenäoliselt naeratab ta vastu, sest see on lihtsalt loomulik reaktsioon. Hoolimata sellest, et sa asja ise alustasid, mõjub see vastunaeratus sinu ego paitavalt.

Kui sa mingis asjas läbi kukud, tee nägu, et sind see üldse ei morjenda. “Võti peitub selles, kuidas sa ise end näed ja kuidas näevad sind teised. Kui käitud enesekindlalt, lähed sirge seljaga läbi raskuste ja sisendad endale, et tead täpselt, mida teed, hakkavad ka teised seda uskuma,” ütleb Engel.

Kui sa enesekindluse lainele saad, ratsutagi sellel. “Kasuta olukorda ära ja proovi uusi asju just siis, kui oled saanud laineharjale,” soovitab Cardinal. Kui oled alati tahtnud salsat õppida või maalikursusele minna, siis just nüüd on õige aeg. Eneseusk, mille oled suutnud üles ehitada, annab hea stardipaugu.

“See on hetk, mil peaksid üsna otsekoheselt teada andma, mida sa inimestelt soovid, sest suure tõenäosusega sa ka saad, mida igatsed,” soovitab Axtell. Näiteks võiksid end kokku võtta ja küsida ihaldatud kingadele hinnaalandust. “See tundub küll lihtne olevat, kuid enamik inimesi ei julge seda teha. Kui aga sinul on piisavalt enesekindlust soovitut küsida, ütlevad inimesed suurema tõenäosusega “jah” juba seepärast, et selline hoiak mõjub ligitõmbavalt,” selgitab Engel.

Välju võitjana

Enesekindluseimpulsid võivad aga toimida ka vastupidiselt. Kui juhtub midagi, mis sind endast välja viib, võib pettumus olla hulga suurem kui muidu. “Halb kogemus, näiteks tööl noomida saamine, paneb sind end pahasti tundma ja langetab tuju nulli,” ütleb Axtell. Pärast seda on nii kerge kõike halvas valguses näha, kuid kui sa endast negatiivsust kiirgad, kipuvad inimesed sind vältima.

Kuidas sellist allakäiguspiraali peatada? “Ülioluline on, et sa halbadesse asjadesse ei takerduks ja nende pärast põdema ei jääks,” ütleb Cardinal. Kui pead end välja elama − helista sõbrannale ja räägi temaga. Kui halb tuju on möödas, ära teemat rohkem puuduta. Kui sa selle juurde mitu korda tagasi pöördud, muutub asjast ülesaamine üha raskemaks.

Kerge öelda, kuid kuidas seda teha? Üks viis oma pessimismitsüklist välja saada on end millegi mõnusaga premeerida – mine maniküüri või oma lemmikkohvikusse. Enda poputamisega tegeledes on praktiliselt võimatu tunda end halvasti. Sellised pisikesed mõnupausid mõjuvad lõõgastavalt ning ühel hetkel... liiguvad asjad taas ülesmäge.