Et lõpuni aus olla, tuleb siinkohal öelda, et päikese eest varju läheb ta küll. Ent noor naine pidas konkreetsemalt silmas päevituskreeme. Nimelt kui päikesekreem on mõeldud naha kaitsmiseks, siis tekib ju palju suurem oht end n-ö üle päevitada.
“Kui ma kreemi kasutamata jätan, tunnen kohe, et nahk hakkab kõrbema. Kreemitatud nahal ma seda tunne. Seega jätkan kohustusliku kreemita!”

Vastus tundub tõesti loogiline. Kas ka arukas ja tervisele soodne, on ilmselt eraldi teema. Nagu ka see, et lisaks päikesepõletuse eest kaitsmisele aitab kreem meie nahka ka enneaegse vananemise eest säästa. Soovitavad ju eakad Hollywoodi staaridki ilunippe jagades end just liigse päikese eest hoida.

Kuid mind ajendas neid ridu kirjutama veel paar tähelepanekut. Olen minagi viimaste nädalate jooksul mitu rannapäeva pidanud ning lisaks kümnetele tuhandetele päevitajatele jäi silma, et peaaegu olematu hulk neist kandis mingit peakatet, kas või ajalehemütsi. Isegi suur osa väikelapsi oli aga mütsita. Miks?

Kreemi määriti siin-seal siiski, kuid enamasti tegid seda naised ning meestele päevitusõli õlgadele piserdades öeldi valjuhäälselt: “No paneme ikka natukene, kas või nii moe pärast!”

Ning kõige tipuks veel need päikeses viibimiseks üliohtlikud kellaajad — 11 ja 14 vahel. Need ei lähe kohe üldse kellelegi korda.

Kuidas nende päikesekaitsetega siis õigupoolest on? Manitsusi tuleb — eriti veel nüüd, kuumalaine harjal — igalt poolt, kus teemat lahatakse. Räägivad arstid ja ilmatargad ja muidu kogenud inimesed. Neil on tõsi taga ja rahva tervise pärast mure. Aga mida teeme meie?

Miks me neid ometi kuulda ei võta?