Uurijad lasid grupil hamstritel joosta jooksurattas nende omal soovil ja hamstritel oli võimalus soovi korral tarbida 20-promillist alkoholi ja vett.

„Mida rohkem hamstrid jooksid, seda vähem alkoholi nad tarbisid. Laisad hamstrid, kes vähem jooksid, neil suurenes aga isu alkoholi järele,“, kommenteeris David Glass.

Siit järeldub, et üks võimalus alkoholitarbimise vähendamiseks ning sõltuvuse tekkimiseks on treening. Treening avaldab kehale kasulikku mõju mitmeti ning mõjutab ajus asuvat tasusüsteemi. Arvatavasti on sama mõju treeningul ka inimestele, eriti kui nad on füüsiliselt terved. Inimeste puhul, kel on alkoholiprobleeme, põevad sageli ka erinevaid haigusi, mis võivad treenimist raskendada.

Sama test viidi läbi hamstrite hulgas, kes kunagi polnud alkoholi maitsnud ning kolmandas grupis, kes viibis kogu aeg päevavalguses. Hamstrite aktiivne periood on päeval ning valgus segas nende loomulikku öist treeningringi. Ühel grupil võeti jooksuratas täitsa ära, pärast mida täheldati alkoholitarbimise silmatorkavat suurenemist.

Faktid
Paljud uurimused on näidanud, et treening langetab keha stressihormooni taset ning parandab uinumist.
Soovitav on treenida kolm korda nädalas, vähemalt 30 minutit korraga. Treenigu intensiivsus sõltub vanusest ning treenituse astmest.
Maksimaalse pulsi arvutamiseks võta lähtepunktiks 220 ning lahuta sellest oma vanus ning saadki maksimaalse pulsi. Treening on efektiivne kui sinu puls on 60-70 protsenti sinu max pulsist. Kõrgema pulsi korral keha väsib liigselt ning positiivne mõju kaob.
Näiteks: Kui oled 40 aastat vana on sinu maxpuls 180 (220-40=180) ning treeningu ajal peaks puls olema 108 (60% 180st) ja 126 (70% 180st) vahel.

www.gp.se