Justnagu suu ei seisaks kinni. Olen rääkinud, et intelligentne inimene nii ei tee, ei mõju. Ütleb, et tema on selline, leppigu või jätku ma, tema ennast ei muuda.Iga väiksemgi probleem, mis meil tekib, räägitakse sõbrannadele edasi ja arutatakse läbi.
Nagu meil polekski oma elu, tekib selline tunne, et meie elu on avalik, nagu avatud köögiga elutuba.

Pikemaks meelepahaks ja keelepeksuks piisab juba sellestki, kui tulen peale tööd pool tundi hiljem koju. Seletan küll, et tööl läks pisut kauem. Ta ei usu. Ja siis hakkab pihta, kus sa käisid jne. ja seda, et ma eelmisel teisipäeval tulin koju pool tundi hiljem, räägitakse kolmapäeval, neljapäeval ja veel järgmisel pühapäeval ja sõbrannadele ja sugulastele. Ja torgatakse ka aasta pärast, et näe, tulid hiljem koju, ma ju ei tea, kus sa TEGELIKULT olid.

Ta ei usalda mind, sest on ise ebakindel. Mina aga seda muuta ei saa. Minu jutust ja sõnast ei piisa, ta kahtlustab kõike ja kõiki.

Kas peaksin ta maha jätma?
Ma ei suuda nii elada kui tean, et terve maailm teab kõigest, mida räägime, teeme jne.

Kuidas mõjutada naist väärikamalt käituma?

Milliseid nõuandeid foorumlased jagasid, näed SIIT