Juhtu siis nii, et ühe toreda Eesti nurgakese koolirahavale tehti valla kultuuritoa poolt kooli alguse ja õpetajate päeva puhuks kena kingitus: teatri ühiskülastus. Kõik hooled piletitest tasumiseni võttis enda kanda vald. Transpordi leidis rahvas ise ja nii jäi bussiraha alles. Ja bensiinikulud olid väiksemad, sest vahel sõidavad teatrid ja etendused ikka mööda riiki ringigi.

Etendus kas kuuris, küünis, rehealusel, paadikuuris või taluõuel on ikka teatrisündmus. Neid tullakse vaatama üle Eesti, broneeritakse pileteid ning kohale tullakse nii riigi teisest otsast kui naabertalust. Vaatajaid jagub alati. Ehk on üks põhjus selles, et need etendused on alati erilised: eriilmelised, sageli äsjasündinud algupärandid. Näidendite tekstid on mängukoha tarvis kohendatud ja nii jõuab pakutava mõte pareminigi kohale.

Neid etendusi külastavad ka teatraalid, kriitikud ja kui vähegi võimalik ka teiste suviste truppide liikmed. Et näha kolleegide töid ja arenguid. (Oleks minu teha, korraldaksin meie tillukese teatririigi elu nii, et üks talvine nädal on vaheldumisi igal teatritrupil puhkuse- ehk enesetäiendamise nädal. Nii oleks mõnigi kevadine etendus senises statsionaaris särtsakam ja värskem.)

Kõnealune etendus oli mõtisklus õnnest noorte eluideaalide kujunemisel. Igavikuline teema igatahes. Mängisid kaks eakamat staarnäitlejat ja kolm verinoort. Meeldejääv lavastus ja tore ansamblimäng. Aplaus kestis ja kestis...

Teel parkimisplatsile hakkasid inimesed muljetama. Mõned mõtlesid etenduse mõtteid edasi. Osa püüdis endas ja pakutus oma kompassini jõuda.

"No tead sellist haltuurat ma poleks küll lootnud," püüdis üks parem enne eas naisterahvas teisel, endast pisut nooremale paarilisele valjuhäälselt selgeks teha.

"Kui autori kolmest erinevast kunagisest tükist siin kokkuõmmeldud ja rahvale pakutav tõesti haltuura polnud, siis mida ta oli, ei mingit austust teatrisse tulnute vastu."

"Aga toredasti kukkus ju välja ja meie omad olid väga rahul. Näitlejad mängisid ju ülihästi ja mõjusid värskelt," püüdis teine ka oma arvamust avaldada. Ei lastud.

"Neil puudub oma arvamus, sellepärast neile see jamps meeldiski," käratses esimene. "Luhta läinud õhtupoolik igatahes ja edaspidi suhtun ma meie valla kultuuriasjade eest vastutava pakutavasse väga valivalt. Igasugust tema meelest toredat pole ma kohustatud vastu võtma. Isegi ilma rahata mitte”.

Pole teada, kuidas käreda meelaadiga naine oma edaspidist käredat elu kodukoolis õpetades edasi elab. Kuid oma saamatajäämisi ja elust viltuvajunud arusaamade muutusi pole tema puhul vist õigus loota.
Tema käsitluses tuleb ka heateole kindlasti vesi peale tõmmata, sest see näitab ju oma arvamuse olemasolu.
Õnneks vaid temasuguse oma.

______________________
*) MÕNI MÕTE on Naisteka uus sari, milles tähelepanekuid elust endast teevad inimesed meie ümbert ja kõrvalt. Olgem siis tähelepanelikud!