Seda kirja lugedes tuli mulle meelde minu enese aeg Eestis. Ma ei ole kunagi olnud ülikõhn, vaid natuke suurema kondiga. Šopingutuurilt naasdes olin ka mina tihti kurb ja alustasin dieedikuuriga puhtalt sellepärast, et üks või teine asi poes lihtsalt ei sobinud. Kui mind hindaks mõni Eesti naine, kuuluksin ma tüsedate kategooriasse. Mis siis, et Lääne inimesed liigitavad mu saledate hulka.

Eesti naine võrdleb end tihti maailmakuulsate modellidega, kelle pilte aegajalt ajakirjanduses näeme. Ainus, millega me ei arvesta on see, et inimese kaal ja kasv on pärilikud. Rääkimata luustikust, mis on meil kõigil erinev: Lõuna-Ameerika naised on näiteks väikest kasvu ja hindud hapra peenikese kondiga.  Aga muide supermodellid Claudia Schiffer, Naomi Campbell ja Elle MacPherson on just suure kondiga naised.

Mis mind tõeliselt häirib on see, et mu sõbrannal on õigus. Meie poodidesse ei toodagi sisse suuri numbreid. Või kui tuuakse, siis meenutavad need rõivad telki. Eestis leiab endale moodsaid riideid peamiselt kõhna või teismeline. Olen kuulnud isegi ütlust, et enne poodi sisenemist vaata müüjaid — siis tead, mis numbreid kaupluses pakutakse. See peab isegi paika!

Ja nii käib nii mõnigi vormikam naine enesele riided just Londonist ostmas. “Meil Eestis on minu suurusele väga vähe ilusat kaupa!” kuulutavad nad kõik justkui ühest suust. Londonis šoppavad nad aga saledate naistega samades butiikides ja tunnevad end hästi.

Kuid Eestis ei ole vormikas naine midagi väärt. Arvatakse koguni, et  paks peab oma keha varjama!Seksikad riided pole mõeldud mitte ainult Anu Saagimile ja Liis Lassile. Neid võib kanda igaüks, kel süda seda ihkab, sest iga naine sõltumata oma pikkusest, kilodest või vanusest armastab end tunda kaunilt. Miks ei ole see tunne tihti lubatud Eestis?

Tüse inimene ei tunne end Lääne riidepoes ebameeldivalt, sest talle ei pea müüja leti tagant enne poodi sisenemist sisistada: “Teie suurust meil küll ei ole!” Just nii juhtus muide hiljuti ühe minu sõbrannaga, kes ootas Tallinna Kaubamajas oma tütart ja piilus korraks moodsasse rõivapoodi.

Tüse naine ei ole Eestis IN, kuid isegi sellest hoolimata võiks olla mõned riided ka vormikale kehale mõeldud. Näiteks nagu Suubritannias rõivapood Evans, mis pakub suurusi 36-48. Vahel isegi suuremaid. Evans riided on ultramoodsad ja näevad välja tihti samasugused nagu moeajakirjades — lihtsalt numbrid on nullist suuremad.

Argentiinas, kus ma hetkel viibin, on riiete osas Eestiga sarnane probleem ja paljud kohalikud süüdistavad noorte naiste toitumishäiretes just siinseid rõivapoode.

Ka Argentiinas pakutakse moodi ainult kõhnadele. “Paljudele tüdrukutele ei lähe nad selga ja seepärast hakataksegi end näljutama. Moodsate firmade rõivanumbrid dikteerivad paljude meie naiste tervist,” rääkis mulle hiljuti kohalik arst.

Nõiaring?Heaoluriigid võrdustavad inimesi nahavärvist hoolimata. Kuid millegipärast tehakse mõnes riigis siiani teravat vahet vöökoha järgi.

Hetkel võidavad meie riigis ülekaalukalt kõhnad, kellel on justkui ainuõigus tunda end moodsalt (loe: ilusalt ja hästi).  Aeg oleks aktsepteerida ka täidlasema kehaehitusega kodanikke, kes on Lääne maailma jaoks sama olulised kui saledad. Eesti rõivatootjad ja müüjad — palun mõelge sellele, et kena välimus on oluline meile kõigile. Suurusest ja maitses olenemata.