Evelin, trenn ON luksus!
Esiteks ei olnud meie esimese leedi jutt mitte ainult naiivne ja üleolev, vaid kubises ka vasturääkivustest.
Mind hämmastas Evelini sõnavõtt oma kehakaalu kohta pärast lapse sündi. Ajal, mil ta pidi enda sõnul väikese lapse kasvatamise kõrvalt ehitama ka talu. Proua Ilves mainib intervjuus, et beebikilosid oli tal lapse ja talutööde kõrvalt võimatu kaotada, sest kahte asja ei saa ühel ja samal ajal korralikult teha!
Ometi õpetab ta juba paar minutit hiljem, kuidas trennitegemine on puhtalt kinni ainult õiges aja planeerimises!?
Ma ei tea, kui palju on meie esileedi tutvusringkonnas naisi, kes lisaks laste kasvatamisele käivad ka täiskohaga tööl s.t. kes ehitavad (ülekantud tähenduses) talu. Minu tutvusringkonnas on aga neid kindlasti ja rohkem kui neid, kel on võimalus olla kodune. Peale selle olen ka mina käinud päevast päeva tööl (tihti kajastanud meelelahutusajakirjanikuna erinevaid üritusi ka öösiti) ning tean, mis tunne on ärgata vara ning jõuda koju rampväsinuna ilma, et jõuaksin oma mehele isegi süüa teha. Ma ei kujuta ette, mida tähendab selle kõige kõrvalt veel ühel päeval ka lapsi kasvatada…
Proua Ilves võib tõesti õpetada meid aega planeerima paberil, aga tegelikkuses — jõuda kell kuus hommikul tervisejooksule ja pärast seda uhada täiskohaga tööl, pluss koju jõudes toita pere, pesu pesta ja lapsi kantseldada — on selline päevaplaan ju võimatu!
Viimase aasta jooksul on mul tänu abikaasale olnud ainulaadne võimalus aeg maha võtta. Seda mitte sellepärast, et ma ei jõudnud töö kõrvalt trenni teha, vaid ka selleks, et teostada oma unistus — kirjutada raamatut.
Selle talve veedan ma abikaasa töökohustuste tõttu Argentiinas, kus ma elan oma varasema tööpõlvega võrreldes luksuslikku elu. Mul on esimest korda aega hoolitseda iseenda hinge ja tervise eest. Hommikuti ujuda, päeval kirjutada, pärastlõunati vahel tennist mängida ja õhtul joosta. Ometi ma tean ja mõistan, et seda võimalust ei ole meil kõigil. Sest muidu ei oleks ju võimalik Eestis ära elada.
* * *
Kuid tagasi selle raadiointervjuu juurde. Mind hämmastas proua Ilvese jutt trennitossudest, mis ei maksa tema sõnul üldse palju “ainult tuhat krooni” nagu ta intervjuus ajakirjanikule läbi naerupahvaku selgitab.
Aga öelge mulle kallis Eesti riigi esimene leedi, mis on keskmise eestlase (ja ühe perekonna) sissetulek ja kui paljudel eestlastest on võimalik kulutada trennitossudele tuhat krooni?
Kuigi Ilves soovitab joosta aastaringselt väljas, ei pea ühegi inimese tervis seda Eestis vastu. Lisaks meie pakasele on jaanuarist kuni märtsini maas jää, millel on raske isegi kõndida ilma konte murdmata! Ja kus soovitab Evelin Ilves neid trennitosse siis kulutada? Tuhandeid kroone maksvas jõusaalis!? Ok, tema jookseb rannaribal, aga kus teeb seda tartlane või võrukas?
Pealegi on Ilvese jutt spetsiaalsete trennitossude hinnast ebaselge. Kuna olen abielus sportlasega, kes ostab ameti tõttu spetsiaalset varustust, k.a. õiged jooksujalanõud, siis tean, et ortopeedilised asics jooksutossud läksid mu abikaasale USA-s maksma 90 dollarit. Suurbritannias on need veelgi kallimad. Tuhande krooni eest saab endale Londonis lubada korraliku paari Nike jooksujalatseid, aga mitte selliseid, millele viidati intervjuus.
* * *
Kolmandaks oli mul raske uskuda kui palju aega on meie presidendiproual toimetamiseks köögis? No küll tema alles küpsetab, keedab ja vaaritab. Proua Ilvese sõnul armastab ka meie president Toomas-Hendrik köögis olla, mille peale Evelin ajab ta sealt tihti otsemaid välja ja ütleb mitte, et mine tee oma tähtsat riigitööd vaid hoopiski “mine sina lõika parem võsa!”.
Tule taevas appi! Öelge mulle üks riigijuht maailmas, kellel oleks nii palju vaba aega, et naine peab teda köögist suisa välja kupatama, mille peale läheb too hoopiski hekki pügama. USA president Barack Obama kaebab meedias selle üle, kuidas ta ainus hetk oma perekonnaga koos olla on siis, kui nad söövad igal hommikul ühist hommikusööki. Meie presidendipaar aga veedab Ilvese intervjuu järgi lakkamatuid nädalavahetusi maal, kus nad siis kokkavad, teevad aiatöid ja koguvad mahepõllumajandsalikku toitu Kadrioru lossi!
Kas see ei tundu naeruväärne?
Kas meie riigijuhil ei peaks olema muid töökohustusi? Ja kas tema kaunis leedi ei võiks peale tervisliku toitumise, tervisejooksu ja küpsetamise teha ka midagi, mis tegelikkuses meie riigi olukorda paremaks muudaks? Luua näiteks heategevusfonde või korraldada heategevuslikke üritusi, koguda korralikke summasid haigete laste heaks või kaitsta meie riigi poolt unarusse jäetud kodutuid loomi.
Kõike seda, millega tegelevad teiste riikide eeskujulikud esimesed leedid, kasutades oma nime ja positsiooni heategude realiseerimiseks.
* * *
Hetkel tahan ma Ilvest hirmsasti võrrelda Argentiina korrumpeerunud presidendiprouaga, kes räägib siinses meedias pidevalt sellest, kui väga läheb talle korda oma rahva heaolu. Ajal, mil enamik argentiinlastest elab puruvaeselt, sõidab Cristina Kirchner igal hommikul pärast karastavat tervisejooksu tööle helikopteriga. Tema kodu asub muide pealinnast vaid 10 kilomeetrit eemal!
Rääkida oma rahvale varvastega tossude vajalikkusest ajal, mil paljudel peredel on varbad sõna otseses mõttes eraldi ja paljad — see on liig mis liig!
