grammi kehakaalu kilogrammi kohta, kuna see võib avaldada pikaajalist negatiivset mõju,” tsiteeris Reuters Connecticulti ülikooli magistrandi William Forrest Martini sõnu. Martin tutvustas oma uuringut 2002. aasta eksperimentaalse bioloogia konverentsil.

Kõrge proteiinisisaldusega dieedid on viimastel aastatel tugevalt populaarsust kogunud, kuna aitavad väidetavalt kiiresti kaalus alla võtta. Selliste dieetide autorid lubavad kiiret kaalukadu ka pihve, beekonit, praetud mune ja muid kõrge proteiinisisaldusega roogi tarbides, kuid vähendades samal ajal süsivesikute, sealhulgas kartuli, pastatoitude, köögi- ja puuvilja tarbimist.

Paraku on sellistel dieetidel vastunäidustused.

Martin ja ta kolleegid võtsid eesmärgiks uurida sellise dieedi mõju organismi vedelikusisaldusele, sealhulgas keha võimele vedelikku erinevate organite vahel jagada ja hoida.

Nad lasid viiel heas vormis oleval jooksjal süüa madala, keskmise ja kõrge proteiinisisaldusega toitu kolme neljanädalase perioodi vältel. Kõrge proteiinisisaldusega etapis tarbisid eksperimendis osalejad umbes 30 % toidus sisalduvatest kaloritest. Sportlastelt võetud vereanalüüsid näitasid, et kõrge proteiinisisaldus toidus viis hüpohüdratsioonini, kusjuures neerud olid suure surve all, ütles Martin.

Martin ütles, et suurenenud proteiinitarbimine tõstab veres lämmastikutaset. Lämmastik jõuab kusiainena neerudesse, kust see tuleb välja filtreerida ning uriiniga kehast eritada. Liigne urineerimine kõrge proteiinisisaldusega toidu söömise ajal võib omakorda viia vedelikupuuduseni, isegi kui selle sümptomid puuduvad. Õigupoolest ei tundnud ükski jooksja varasemast suuremat janu, ometi oli vedelikutase nende organismis normaalsest madalam.

Oma uuringule tuginedes soovitas Martin füüsiliselt aktiivsetel inimestel mitte hankida enamust toidukaloreid lihast, munadest ja muudest proteiinirikastest toiduainetest. Kui aga inimene tarbib üle 1,8 grammi proteiini kehakilogrammi kohta, siis peab ta päevast vedelikukogust suurendama, ütles ta.

Ka ilma proteiinidieedita peaks keskmine inimene jooma päevas kaheksa kuni 12 klaasi vett.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid