Kas teadsite, et Eestist saab osta pruuti?

LUSTI NURK: Kuigi ma olen Läänes elades kuulnud Ida-Euroopast posti teel tellitavate pruutide (inglise keeles mail order brides) kohta palju nalju, ei osanud ma kunagi arvata, et see ka meie riiki otseselt puudutab.

Jah, ma olen oma sünnimaa suhtes kriitiline. Ometi olen ma südames alati Eestit teistest endistest NSVL riikidest paremaks pidanud. Sest meie oleme ju Skandinaavia külje all ja räägime “mitte slaavi juurtega” keelt.

Posti teel tellitavate Ida-Euroopa naiste kohta visatakse Läänes alalõpmata nalja. Isegi täiskasvanutele mõeldud satiirline multifilm South Park tegi mail order brides põhjal terve klipi sellest, kuidas joonistatud poisid tellisid Venemaalt naise, kes siis pakis kohale toimetati ja kellega üks tegelastest abielluma pidi.

“Ha-ha-haaa,” naersin ka mina seda vaadates, “oi, kui naljakas!” Justkui oleks see teema meist nii kaugel. Ma ei teadnud toona, et need naljad tegelikult ka mind eestlasena puudutavad.

Ignorantsusest hoolimata teadsin aga väga täpselt, mida väljend mail order bride tähendab. Niimoodi kutsuvad välismaalased idaeurooplannat, kellega tutvub Lääne mees interneti teel. See on meelelahutus, mida peetakse Lääne ühiskonnas üheks madalamaks ja odavamaks tutvusevõimaluseks. Sest idaeurooplannad on parema elu nimel kõigeks valmis. Peaasi, et saaks — võhivõõra mehega ja eelnevalt kohtumata — ühte heita. 

Kuna osa neist abieludest lõpevad lahutusega, millest naine paneb ajama kogu mehe maise varaga, on väljaspool Ida-Euroopat tekkinud nende (ja võimalike teiste) naiste suhtes üsna vastakad arvamused. See on ka põhjus, miks petetud sookaaslased alatumaks on muutunud.

* * *

Eelmisel nädalal rääkis üks meie Californias elav perekonnasõber mulle kummalise loo. Sellest, kuidas omakorda tema sõber oli sarnase pruutide-veebilehekülje kaudu tellinud endale Monte Carlosse Eesti tüdruku Marika, kellele ta juba lennujaamas kätt püksi ajas. Mees maksis nädalavahetuse seksiorgia eest kinni tüdruku reisi- ja hotellikulud ning saatis ta siis järgmise lennukiga tuldud teed tagasi koju, Tallinnasse. Tüdruk ei olnud tahtnud väga tagasi lennata. Kuid mehe otsus oli kõigutamatu — lihtsameelset neiut polnud mehel pärast nädalavahetust enam millekski muuks vaja.

“Kas sa oled kindel, et tüdruk oli Eestist?” küsisin mina kuuldud jutus viga otsides.
“Täiesti kindel! Ma ju mäletan ta nime Marika ja et ta elas Tallinnas,” selgitas sõbranna ja avaldas kahetsust, et pidin temalt oma kaasmaalaste kohta sellist juttu kuulma.
“Mul on nii kahju, et Eesti naised, nagu sina, peate omal moel vastutama nende eest,” lisas ta.
“Mina ei vastuta kellegi eest” vastasin ärritunult.
“Nojah, aga selliste lugude põhjal arvab mõni, et kõik Eesti naised on sellised!”
Kurb on, et omal moel on tal ju õigus. Sest me kõik esindame ju kodu ja maad, millelt tuleme.

* * *

Teine lugu oli sellel naisel aga veel: tema sõber Washingtonis oli samuti interneti teel tutvunud Eesti neiuga, kes reklaamis end kui Estonian Bride ning kes mehe loal kohe ka USA-sse lendas. Kuid paraku jäid ka selles loos pulmad ära. Sest mehe vanemad keelasid pojal abielluda. Noore neiu elu muutus aga veelgi traagilisemaks: eestlanna rasestus ning oli sunnitud aborti tegema. Tõsi, mehepoja rikkad vanemad maksid neiule kopsaka valuraha ja kolisid ta nende pojast võimalikult kaugele — teise osariiki. Nüüd koristab see eestlanna Californias ühe tuntud korvpalluri kodu ja seksib temaga n-ö lisatööna, saades iga vahekorra eest 500 dollarit. Nii rääkis see tuttav ameeriklanna.

Kuna me ei olnud selle jutu ajaks enam tuttavaga kahekesi, vaid kuulajaid oli lisandunud, siis lõppes see lugu suurema naerupahvaku saatel. Mul hakkas aga kurb. Ning mind hakkas vaevama küsimus, kas tõesti on ka päris ehtsad eestlannad tõesti oma kontod tellitavate tüdrukute lehele üles sättinud.

Koju jõudes guugeldasin sõna Estonian Bride ja mulle avanes õudne reaalsus... pärast mõningast uurimist märkasin, et lisaks naistele olid oma kontod ja andmed üles laadinud ka mehed… Eesti mehed. Poosid ja ilmed on neil sarnased, iseloomustav jutuke kõigil ühine: raha pole ja väljas on külm. Ema või vanaema on nende toita-katta ja kõigele lisaks veel haigegi…

Ühtäkki ei suutnud ma süveneda ega tahtnud enam veebis surfata…Kuid kusagil on siiski keegi, kes suudab. Keegi, kes vajutab nupule ja tellib. Selleks, et kasutada ja siis… ?