Millised märgid peaksid naist ärevaks tegema?

Tsüst ehk munasarja healoomuline kasvaja ei pruugi endast üldse märku anda, sageli leitaksegi see rutiinse uuringu käigus. Aga naine võib tunda ka kerget valu kõndimise, seksimise või füüsilise pingutuse ajal. Esineda võib veritsust, tüüpiliselt pärast ovulatsiooni. Kaasneda võivad menstruatsioonitsükli häired. Mõnikord võib naisele tunduda, et ta on rase – ta tajub pakitsust rindades, kerget iiveldustunnet. Siis tuleks teha rasedustest, jälgida, et see poleks aegunud ning et test saaks õigesti tehtud.

Põhiliselt võib kasvaja olla faasis, mil teda pole üldse tunda. Katastroof võib juhtuda siis, kui tsüst mingil põhjusel lõhkeb. Sellest võib tekkida äkiline valusööst, nii et haige on valust kõveras. Niisugusel juhul on õige käik haiglasse, mõnikord on vaja erakorralist kirurgilist abi.

Kas avastatud kasvaja on vaja eemaldada?

  • hulga soovitusi ja erinevaid võimalusi aktiivseks puhkuseks Eestimaa mitmekesises looduses.
  • Lisaks kolm suurepärast harjutust kõhu saledaks trimmimiseks..
  • Ning lugu sellest, kes või mis on seksohoolik.

    Telli ajakiri!

  • Eelkõige on vaja välja selgitada, kas tegemist pole pahaloomulise kasvajaga. Tsüste jälgitakse tavaliselt kaks kuni neli kuud. Naisele soovitatakse sageli antibeebipille, sest nende manustamise ajal on munasarjad puhkeolekus ja ovulatsiooni ei toimu. Selle ajaga kaovad tsüstid tihtipeale iseenesest. Ei maksa muret tunda, kui arst ütleb, et tegu on pöidlasuuruse müoomisõlmega. See ei lähe üle pahaloomuliseks ega kasva suuremaks, kuigi seda tuleb jälgida. Pärast esimest uuringut soovitatakse uut ultraheliuuringut poole aasta pärast; kui muutusi pole, piisab hiljem ultrahelist kord aastas. Müoom eemaldatakse siis, kui see ulatub emakaõõnde ja hakkab menstruatsioonist n-ö osa võtma. Sellisel juhul kaotab naine menstruatsiooni ajal palju verd ja muutub aneemiliseks.

    Kas kasvajad segavad rasestumist?

    Mehaaniliselt arvatavasti mitte, küll aga juhul, kui nad on otseselt seotud tsüklihäiretega.

    Suuremad müoomisõlmed soovitatakse enne rasestumist eemaldada, sest müoomisõlm, mis deformeerib emakaõõnt, võib segada rasestumist või põhjustada raseduse katkemist.

    Kuidas tsüstid eemaldatakse?

    Tänapäeval peetakse õigemaks laparoskoopilist eemaldamist. Kõhtu tehakse kolm väikest auku, kust viiakse sisse instrumendid, tsüst vabastatakse munasarja pinnalt, imetakse tühjaks ja võetakse kogu tsüsti kapsel sealt ära. Operatsioon kestab pool kuni poolteist tundi. Pärast operatsiooni tuleb haiglas olla üks kuni kaks päeva. Tihti kirjutame ka pärast tsüsti eemaldamist rasestumisvastaseid tablette kaheks kuni neljaks kuuks, et ei tekiks ovulatsiooni ning munasarjad puhkaks.

    Hiljuti on leitud seos, et naistel, kes võtavad rasestumisvastaseid tablette, esineb vähem munasarjavähki. Seda seostatakse ovulatsioonide arvuga. Mida vähem ovulatsioone, seda väiksem on tõenäosus haigestuda munasarjavähki.

    Miks tsüstid tekivad?

    Tegelikult seda täpselt ei teatagi. Kindel on pärilik seos. See kehtib pahaloomulise munasarjakasvaja puhul, aga võib öelda, et sama käib ka munasarjatsüsti kohta. Tsüst võib esineda seoses põletike, hormonaalsete häirete, sageli koos tsüklihäiretega. Naistel on tänapäeval rohkem tsüklihäireid kui kümme või viisteist aastat tagasi – arvatavasti põhjustab seda stress.

    Kas ka tsüste on rohkem?

    Kuna tsüklihäireid on rohkem, võib ka tsüste olla rohkem kui vanasti, aga tänu ultraheliaparaatide arengule oleme hakanud neid paremini märkama.

    Kas on võimalust kasvajaid vältida?

    Kuna pole täpselt teada, millest nad tekivad, ei ole ka kindlat vältimismehhanismi. Soovitatakse mitmesuguseid looduslikke teesid, kuigi teaduslikku uuringut pole selle kohta tehtud.

    Kui tihti peaks laskma ennast kontrollida?

    Üldine soovitus: naistearsti juures peaks käima korra aastas. See kehtib ka nende naiste puhul, kel on menstruatsioonid juba lõppenud ja kel midagi otseselt kurta pole. Munasarjavähi esinemise sagedus kasvab kahjuks koos eaga. Arvan, et korra aastas võiks ka ultraheliuuringu teha. See annab kindluse. Põhjamaades kuulub ultraheli rutiinse günekoloogilise läbivaatuse sisse, Eestis praegu paraku veel mitte.

    Naiste healoomulised kasvajad

    85 %-i naiste healoomulistest kasvajatest on rahvakeeli tsüstid – healoomulised moodustised, mida tinglikult võib liigitada kasvajateks.

    Tsüstid
    Munasarjatsüste esineb 25 %-l fertiilses eas naistest. Kõige rohkem on follikulaartsüste, mida põhjustab vabanemata munarakk toimuma pidava ovulatsiooni ajal. Munarakk, mis jääb vabanemata, kogub vedelikku ja nii tekib umbes 2,5–6 cm läbimõõduga munasarjatsüst.
    Kollaskehatsüst tekib vereeritusest kollaskeha sees.
    Endometrioidse munasarjatsüsti puhul asub munasarjas endometrioosikolle.

    Müoom on emaka lihaskoe healoomuline kasvaja. Arvatakse, et seda esineb 25–30 %-l fertiilses eas naistest. Müoomisõlmed võivad endast märku anda ka klimakteerilisel perioodil. Tekivad alakõhuvalud, survetunne naaberorganitele, näiteks kusepõiele, alaseljale. Sellisel juhul võidakse patsiendile pakkuda emaka eemaldamise lõikust. Umbes viiendik naistest kaotab oma emaka klimakteerilises perioodis. Müoomi tekkepõhjusi on uuritud üle saja aasta. Teooriaid on, aga ükski pole kindel.

    Polüüp on emaka limaskesta liigkasv, see võib asetseda emakakaelakanalis või emakaõõnes. Sel puhul võib menstruatsioon olla vererohke. Polüüp eemaldatakse hüsteroskoobi abil – instrumendid viiakse sisse emakakaelast ja vaadatakse emakaõõnde, polüüp või müoomisõlm “hööveldatakse ära”.