Nüüdsel ajal saame sellega nagu muuseas hakkama elutempost tuleneva hooga. Elukorralduse ja jõuluturunduse tempo kruvitakse sedavõrd kõrgele, et enda sisemusse pole vaatamiseks enam mahtigi. Kui, siis vaid viivuks. Aga paljud on selles rutus ikka üksikud. Endale tunnistamatagi.

Oma paarkümmend jõulu tagasi tuli üksindus ja üksildus jutuks meil mu ristiemaga. Minu elu jooksul polnud tema kõrval kedagi olnud - noorelt leseks jäänud naine. Umbes samal ajal hakanud ta päevikut pidama ja nii oli tal nüüd, meie jutuajamiseks võtta kõrvale ka kohe kirjaread. Ristiema oli üles tähendanud oma üksildusest jagusaamise retsepti.

„Emotsionaalne enesehaletsemise või mingi süü või süüdlase otsimise- põhjendamise mõttekäigud tuleks kõrvale jätta. Need ei aita. Nõuavad palju energiat ja sageli sünnitavad hoopis kibedust. Tea, et inimese enda olemuse määrab tema nahast seespool toimuv. Kõik väljapoole jääv on talle vaid vahetuskaup ja hetk välisest. Vaid sinu sisemus on sinu, ja sinuga. Harjuta seda mõistma ja suunama.

Kõigi eest ei jaksa otsustada, aga enda poolt väidan – kuna inimene on oma olemuselt üksik, siis tuleb püha pidada ennekõike eneses. Olen kogenud, et esimesel korral on see keeruline. Ikka segavad mälestused, emotsioonid, pähe kargavad võrdlused, kärsitus ja millegi või kellegi ootus. Ei saa kohe oma üksinduse-oleku ree peale. Üksi endaga, oma mõtete või plaanidega olemine ja toime tulemine vajab süvenemist, keskendumist. See oma olukorra rahulik mõtestamine.

Muidugi on ka unistustel ja lootustel suur jõud, nagu muinaslugudel ja legendidel. Kuid jäägu nad oma elu elama. Tee nendega oma elus kindel vaherahu. Lase nad elavad oma elu, ära klammerdu ettekujutustesse.

Sa elad oma olemist ja usku, te tuled toime oma parema minaga ka üksi olles. Üksindusega on nõrgukestel keeruline toime tulla. Ja on toimetulekuks ka üks eeldus – suuda ja siis ka andesta kõigile ja kõige eest mis sind häirida võiks ja hingerahu viib. Andestuses ja võimes seda tõemeeli teha, on imeline jõud.“

Sisukaid pühi!