Kerttu Rakke: Haapsalu tulekahju pole ainuke põhjus presidendiball ära jätta
Traagiline pole lugu mitte ainult sellepärast, et kannatasid lapsed, kes oma puude ja lastekodus elamise tõttu niigi teistest lastest õnnetumad olid, vaid ka sellepärast, et hoone, mida peeti veel kuu aega tagasi tuleohutuks, süttis siiski. Kümne inimelu hinnaga. See tähendab, et mitte keegi meist pole kaitstud ka oma suitsuanduritega kindlustatud kodus.
Presidendiball on ideeliselt ammu devalveerunud. Enam pole oluline, missuguste teenete eest Eesti Vabariigi ees keegi kohale on kutsutud, vaid missugune on kutsutu või ta kaaslanna tualett ja kui hästi või koomiliselt keegi ballil tantsib. Ja loomulikult „peamine”: missugune on seekord presidendiproua kleit?
Nende kahe sündmuse kõrvutamine aga on täiesti infantiilne ja isegi kuritahtlik. Arvatavasti ei saanud selle teema algataja ise kutset presidendiballile. Või siis pole tal piisavalt ilusat kleiti. Või siis „kleiti”, keda käevangu võtta.
Loomulikult annab küsimusepüstitus võimaluse end tuliselt välja elada — piisab, kui vaadata netikommentaaride suurt hulka. Me saame sõimata rikkaid ja võimsaid, kes saavad pidutseda meie kodumaa sünnipäeva kõige uhkemal peol, samal ajal kui kümned pered leinas on. Nii hea on neid hukka mõista, peamiselt kadedusest, et nemad saavad ja meie ei saa.
Balli ärajätmine ei tooks mitte kellelegi reaalset kasu. Peoks varutud raha on juba kulutatud. Ja ma ei räägi siinkohal mitte uhketest tualettidest, vaid ruumide rendist, lillede-kaunistuste hinnast, organiseerijate-dekoreerijate-teenindajate palgast jne. Seda raha ei hakka keegi kantima ei näljastele ega puudega lastele. Raha Haapsalu lastekodu tulevaseks taastamisekski on saadud ju mujalt, suur hulk meie endi annetustest.
Meie riigi panus tundub erinevate annetajate kõrval üldse väga väike. Vana ütlus „iga vald toitku oma vaeseid” ei taha praeguses Eestis sugugi kehtida. Ikka on kuulda, kuidas üks või teine välismaine annetaja on aidanud meie abivajajaid, et remontida, renoveerida ja sisustada igasugu laste-, hoolde- ja päevakodusid. Suur hulk väga olulisi aparaate lastehaiglatesse ostetakse samuti eratoetajate abil. Kes meist poleks saatnud järjekordset sõnumit, kui teleekraanile tulevad jälle numbrid, millega annetada väike summa lastehaigla toetusfondi?
Samuti ei näe ma riigi isalikku sekkumist, kui vaatan tuttavaid lihtsaid lasterohkeid peresid. Ma ei peagi silmas lastetoetuste suurust, vaid vanemate võimalust elamisväärse palga eest tööle saada.
Selle kõige peale mõeldes tundub praegune presidendi ball isegi alatu.
Presidendi vastuvõttu ühest küljest nagu ära jätta ei tihkaks — on ju tegemist üritusega, mis tähistab meie vabadust ja omariiklust. See aga, kui edev see pidu välja kukub, on juba korraldajate ja osalejate endi südametunnistuse asi.
