Kas tead, mis on eeldiabeet?
Õnneks on loetletud terviseriske võimalik ennetada lihtsa testiga, mille abil saab eeldiabeeti diagnoosida. Anname mõned soovitused, kuidas eeldiabeeti ära tunda, takistamaks tõsisemate tervisekahjustuste välja arenemist.
Baasteadmised suhkruhaigusest
Harilikult kasvab toitumisjärgselt suhkrutase veres. Vastureaktsiooniks glükoosi taseme kasvule hakkab keha tootma insuliini nimelist hormooni, mis muudab veres sisalduva glükoosi kasulikuks energiaks. Kui keha ei tooda aga piisavalt insuliini või ei kasuta seda otstarbekohaselt, siis jääb veresuhkru tase kõrgeks, kujutades ohtu sinu kehale. Diabeet ongi haigus, kus veresuhkru tase organismis on kõrge. Eeldiabeedi puhul on glükoosi tase verese normaalsest kõrgem, kuid 2. tüübi diabeedihaigetest madalam. Varasemalt peeti eeldiabeetikuid diabeedi piiripealseteks juhtumiteks.
Kes kuuluvad riskigruppi?
Üldiselt kõigil, kellel on oht haigestuda 2. tüübi diabeeti, on ka oht haigestuda eeldiabeeti. Haigestumisrisk on suurem ülekaalulistel ja füüsiliselt vähem aktiivsetel inimestel, kuid on ka riskifaktoreid nagu vanus ja rass, mida ise muuta ei saa.
Eeldiabeedil pole küll otseseid sümptomeid, kuid haigestunud võivad kogeda suhkruhaigusele üldiselt omaseid vaegusi, näiteks pidevat janu ja urineermisvajadust, väsimust ja/või hägusat nägemist. Kui Te olete nende sümptomitega kokku puutunud või kuulute riskigruppi, siis soovitame lasta perearstil mõõta Teie veresuhkru taset. Testida tuleks varakult, sest eeldiabeet võib kiiresti välja areneda palju tõsisemate terviseriskidega 2. tüübi diabeediks.
Ennetamine ja ravi
Eeldiabeet pole küll iseenesest ohtlik, kuid paljudel inimestel areneb peale eeldiabeedi diagnoosimist kümne aasta jooksul välja 2. tüübi diabeet.
Eeldiabeedi diagnoosimise järgselt tuleks olla õnnelik, et veel on võimalik tõsiseid tervisekahjustusi vältida. Siin on mõned edasisisi terviseriske ennetavad soovitused eeldiabeetikutele:
*Võtke kaalus alla. 3000 eeldiabeetiku seas läbi viidud uuring näitas, et viie kuni seitsme protsendine kaotus kehakaalus (90-kilose inimese kehakaalust umbes viis kilo) langetas 60% võrra 2. tüübi diabeeti haigestumise riski.
*Hakake liikuma. Füüsiline aktiivsus aitab niigi kaalust alla võtta, kuid igasugune liigutamine on 2. tüübi diabeedi vältimiseks kasulik. Katsuge viiel päeval nädalas kõndida vähemalt pool tundi.
*Toituge mõistlikult. Kustutades oma menüüst liigsed kalorid, suhkru ja küllastumata rasvad, langeb diabeeti haigestumise risk. Sööge tervislikke rasvu, kiudaineid, teravilju, puu- ja juurvilju.
*Loobuge suitsetamisest. Suitsetajatel on mittesuitsetajatest 50-90% suurem risk haigestuda diabeeti. Eeldiabeetikuna on soovitatav 2. tüübi diabeeti haigestumise vältimiseks suitsetamine maha jätta.
*Tarbige alkoholi mõõdukalt. Mõõdukalt joomine tähendab naistele maksimaalselt ühte ja meestele kahte alkohoolset jooki päevas. Kui alkoholi liigtarbimine soodustab diabeedi arengut, siis mõõdukas tarbimine ja alkoholist loobumine pakub haiguse vastu kaitset.
Eeldiabeedi tunnuste korral konsulteerige oma perearstiga ning töötage üheskoos välja plaan elustiili tervislikumaks muutmiseks. Diabeediga kaasnevaid komplikatsioone nagu südamevaegused, infarkt ja nägemisvaegused on võimalik ennetavate sammude abil vältida.
Allikas: Sparkpeople
