Emad, titepildid käivad privaatses fotoalbumis, mitte avalikult Internetis!
Ma armastan lapsi ja tahan ka ise tulevikus kahe või kolme lapse ema olla. Loomulikult rõõmustab mind, kui mõni mu tuttav või sõbranna emaks saab ning ma vaatan meeleldi pisikesest ka fotosid, kuid kui neid pilte hakkab ilmuma juba kümneid ja kümneid, siis — tunnistan ausalt — peidan ma tolle tuttava emme profiili enda jaoks Facebook’is ära, et ma ei peaks igal hommikul ja õhtul tema last magamas, naermas, nutmas ja söömas nägema.
Mu tuttav ütles, et mõned naised vist sünnitavad oma ajud ka minema, kui lapse saavad. Tõsi, päris karm ütlemine, kuid kas sellel pole siis tõepõhja all? On see normaalne, et ema paneb oma lapsest paljaid pilte Internetti, ega viitsi isegi albumit lukku panna, et vaid sõbrad seda näha saaksid? Ütlen ausalt, et mina ei kavatse mitte kunagi oma beebist alasti pilte kusagile riputada — jah, kõik beebid on enamjaolt ühesugused, kuid on asju, mis võiksid jääda vaid lähedastele. Võrdleksin seda peaaegu paljalt riietuvate naistega — iga inimese keha on püha ja seda pole vaja kõigiga jagada, kui noor inimene ka poleks. Keegi ütles kunagi ilusti, et keha on inimese hinge tempel. On siis vaja seda kõigile passimiseks Internetti riputada? Leidub ju igasuguseid…
Minu õel on kaks pisikest tütart, vanem on neljane ja noorem saab kohe aastaseks. Nende aastate jooksul, kui ta ema on olnud, on ta lastest vist Internetis olnud vaid kaks-kolm pilti. Üks naljakas pilt vanemast tütrest basseinis vett pritsimas (trikoo oli seljas!) ja teine pilt maal peenra juures, kus vanem õde nooremale maasikaid tutvustab. Mäletan veel üht, kus vanem tütar sünnipäevatordil küünlaid puhus. Tõeliselt armsad ja ilusad pildid — ilusad värvid, emotsioonid, hetked… Ei mingit pooludust pilti lapsest segamini toas ja plekiliste sipukatega. Ju mõned emad lihtsalt ei oska valida, mida sobib teistele vaatamiseks Internetti üles panna ja mida mitte… Ütlen ausalt, et kui mu vana klassiõde pani üles pildi oma vastsündinud lapsest, keda polnud veel korralikult puhastadagi jõutud, siis hakkas mul küll paha. Mitte, et laps inetu oleks olnud, lapse sünd on üks ilusamaid asju… Aga milline täie mõistuse juures olev inimene paneb nii isikliku hetke sadadele inimestele passimiseks ja kommenteerimiseks?
Viimane asi, mida ma lihtsalt ei suuda mõista on emad, kes on oma profiilipildil koos lapsega või panevadki profiilipildiks ainult lapse pildi. Kas te teete nalja!? Kas siis ema ei olegi enam eraldi isiksus!? Mida ma tahan öelda on, et emad… Valige, milliseid pilte te oma lastest üles panete. Kaugel elavatele vanavanematele saab ka meiliteel pilte saata ja sõpradele piisab ka viiest, mitte viiekümnest pildist. Pidage pisut piiri. Teie laps on ikkagi iseseisev inimene ja kui ta rääkida oskaks, ütleks ta kindlasti: “Emme, palun ära pane mu paljast peput maailmale vaatamiseks üles.” Suurem osa lapsi ei ole ka nüüd nii meeletult armsad, et igaüks ohiks ja ähiks, et on alles nunnu. Seetõttu pole ka mõtet solvuda, kui su sõbrad-tuttavad iga maimukesest üles pandud pildi alla midagi toredat ei viitsi kirjutada. Ei, nad pole ignorantsed ja hoolimatud — neil on lihtsalt kopp ees su lapse fotodest. Ja see on kahjuks sinu, mitte lapse süü.
