Eks olen ka ise haiget saanud, aga usaldan ikkagi, ja ebaõiglased süüdistused panevad mind meie tulevikus kahtlema. Hindan nii enda kui teiste hingelist vabadust väga kõrgelt ja mind ajab peaaegu marru, kui mind püütakse mingisse puuri toppida - olen ju täiesti vabatahtlikult temaga. Kui solvusin alusetute süüdistuste peale, leidis ta, et võtan seda liiga emotsionaalselt... Mnjaa. Tegelikult oli vist nii, et tema sai oma emotsioonid maandatud ja mina istun nüüd öösel üleval, kiristan hambaid ja üritan oma emotsiooniga toime tulla. Mis siis, kui ta hakkabki niimoodi naise moodi oma tundeid mulle kaela kallama ja siis imestab, et miks ma endast välja lähen? Ausalt öelda tunnen end esimest korda elus naise asemel hoopis mehena, keda ahistab armukade naine. Ja ma pole kindel, et see on meelitav tunne... Tema arvab vist, et armukadedus on armastuse märk ja peaksin olema seitsmendas taevas, et sellest osa saan.