Beebiblogi: ükski normaalne ema ei vaja oma lapsest puhkust?
Teiseks tekib mul tunne, nagu mind rünnatakse. Või heidetaks mulle ette, et mina teinekord vajan aega lapsest eemal olemiseks. Ma ei räägi muidugi siin nädalapikkustest reivipidudest ja autotrippidest, vaid kasvõi paar tundi sõpradega restorani minekuks, teinekord klubiõhtule minekuks (kuigi ma vihkan palavalt klubis käimist, aga mulle meeldib see teadmine, et ma saan seda teha, kui ma juhuslikult tahtma peaks), või kasvõi rahumeeli üksinda poodi minekuks.
Ma ei ütlegi, et ma hinge heidan, kui ma neid asju ei saaks, aga ma tunnen kohe pärast ennast paremini. Nagu oleks minipuhkusel käinud. Ja Mari tundub kordades armsam. Ja tillukesem.
Ja nüüd jõuan lõpuks selleni, et ma tahaks mingi poole aasta pärast natukene tööl käima hakata. Kuna ajakirjas töötades ei pea kuskil kellast-kellani konutama, siis ma lihtsalt oleksin nii õnnelik, kui saaksin natukene vana mina tagasi ja kasvõi paar-kolm tundi päevas kontoris istuda. Või intervjuule minna. Ah, olgem ausad, ma oleks rahul ka sellega, et ma saan üksinda trolliga linna sõita. Vot nii madalad standardid on mul juba.
Kuna Mari kumbki vanaema tööl ei käi, oleks mul lausa mitu inimest, kellele laps nii kauaks anda ja kõik oleks justkui korras. Aga ei. Miskipärast on see mõndadele inimestele kuidagi “vale”. Sest jumala eest tuleb lapsega kodus olla nii kaua kui võimalik, sest lapse kasvamine on ime ja mida kõike veel.
See on tõesti ime. Kuidas ta üldse saab KELLEGI SEES INIMESEKS MUUTUDA ei mõista vist mina iialgi. Aga se ei tähenda ju seda, et ma seda ime 24/7 vahtida tahan. Mulle piisaks 21/7st väga hästi. Ma oleksin mina ise ja ma oleksin ema ja ühtlasi annaksin ma enda ja Kardo emale võimaluse rohkem vanaema olla.
Miks on vaja siis minu tahtmist maha teha? Tekitada mulle tunde, nagu ma armastaksin selle poolest Mari vähem? Ilgelt tore, kui SINA oma lapsest puhkust ei taha, ega see ju minu tööle minekuga kuidagi ei kaasnekski, eks …
Muidugi ei saa ma siinkohal rääkida naistest, kes töötavad 12h päevas ja ei saaks tänu sellele lapsega üldse aega veeta. Mõndadel aga veab, kes saavad väga väikse koormusega tööl käia ja minu meelest on see väga tubli ja lahe. Sest noh, kui me 22h päevas kanamammatseme, siis paar tundi võiks ju ikka tavaline noor naine ka olla. Käia tööl. Nagu suured tüdrukud! Minu igapäevaheietusi saate lugeda aadressilt www.mallukas.com, kus halan, rõõmustan ja jutustan tunduvalt rohkem. Eks ikka nii on, kuidas elu käib.
