Beebiblogi: mis on tissistreik ja kuidas sellest üle saada?

On üsna sage mure, et laps keeldub umbes kolme- või neljakuuselt korralikult rinda imemast. Seda nimetatakse tissistreigiks. Kõlab küll päris imelikult, aga raske on see nii emale kui ka lapsele. Tavaliselt on see just seotud maailma avastamisega. Kõik ümbritsev on lapsele nii huvitav, et söömisele pole päeval aega pühenduda. Sageli tehakse see tasa öösel, aga kuna minu Mari ei ole kunagi öösiti eriti söönud, siis hakkasin ma lausa muretsema, et kas laps üldse kõhu täis saab.

Pihta hakkas see nõnda, et laps hakkab söömise ajal jorisema ja teinekord isegi nutma. Imeb natukene ja siis tõmbab pea ära, ise minnes aina vihasemaks. Kuna piim tekib rinda alla pärast mõnda aega imemist, siis ei saa ta sealt kohe midagi kätte ja lähebki kurjaks. 
Mina olin muidugi ise endale karuteene teinud, andes Marile pudelit. Pean tõdema, et mõnikord tahtsin ma näiteks nõusid pesta rahus ja kergem oli isal lasta lapsele süüa anda  - muidugi pudelist. Mingi hetk harjuski laps sellega ära, et ta pidevalt pudelit saab. Sealt tuleb ju piim palju kergemini välja ja lihtsam on juua. 

Sellised harjumused koos rinnastreigiga on kokku igavene jama. Mina hakkasin Marile iga kord, kui ta nutma hakkas, aina enam pudelit pakkuma, sest mulle tundus, et laps on ju näljane, miks ta muidu nutab. Tegelikult oligi see suur viga — sellise jama puhul peaks pudeli ja RPA võimalikult kaugele panema, et seda ei kasutaks. 

Mina sain sellest jagu lausa ühe päevaga! Vaja on ainult kannatust ja meie puhul ka suurt fitness palli. Iga kord, kui Mari jälle rinnast keeldus, ei jätnud ma ta hinge rahule, vaid pressisin seda talle edasi. Kui miski ei aidanud, siis läksin lapsega pallile ja proovisin hüpitades süüa anda. Kui veel samal ajal laulda/jutustada, siis tõmbab see lapse tähelepanu jorisemisest eemale ja ta hakkabki sööma. Pärast seda pingelist ja nuttu täis päeva ei olegi Mari enam RPA’d saanud!

Ma olin jumala kindel, et ma PEAN seda rinnapiima asendajat andma, sest lapsel on ju nälg. Aga loogiline on, et mida enam ma seda lapsele andsin, siis seda vähem piima mul endal tekkis. Rinnaga toitmist ma lõpetada ei tahtnud, sest esiteks on Mari alles nii väike ja teiseks on pudelimajandus mulle alati oluliselt keerulisem tundunud. Nüüd on mul hea meel, et selle jamaga ühele poole sain ja jonni ei jätnud. 

Siinkohal saangi teistele emadele öelda, et ärge teie siis sama viga tehke ja hakake kohe lapsele lisatoitu pakkuma. Suru lapsele lihtsalt oma tahtmist (talle rinda anda) peale ja ta lõpuks lepib sellega!

Netist leidsin veel sellise nipi, et ema peaks kaela panema suured ja värvilised kaelaehted, mis lapse tähelepanu köidaks. Mõned aga väidavad, et laps nõustub rinda võtma vaid kottpimedas ruumis. Kui teil oli oma nippe, kuidas te tissistreigist jagu saite, siis andke aga teada!

Minu igapäevaheietusi saate lugeda aadressilt www.mallukas.com, kus halan, rõõmustan ja jutustan tunduvalt rohkem. Eks ikka nii on, kuidas elu käib.