Ärge saage nüüd minust valesti aru, ma ei tule ütlema, et kellegi laps kole või rõve oleks, sellepärast, et ta suurem on. Mind häiris olukorra juures hoopis see, et selle lapse ema ütles, et aga mis siis, et laps nii paks on. Sest paks laps on ju ilus laps ja voldid on ju beebidel nii armsad!


Ma nõustun, et voldid on beebide küljes armsad jah, aga mis ajast enam ei ole? Kui laps on neljane ja ikka volt voldi küljes kinni? Või seitsmene ja läheb kooli, kus tema “armsad voldikesed” teistele märkamata kohe kindlasti ei jää?

Jah, beebivoltidest kasvavad enamik lapsi välja. Selle ema põhjendus lapse kaalule oli see, et paksus on neil suguvõsas. Olgu, ma ei ole nende isiklik perearst, aga kui ma näen tervet perekonda pakse inimesi, siis loogiline oleks eeldada, et ju siis ei ole nad eriti aktiivsed ja söövad perekonnaga üheskoos mitte kõige sobilikumat toitu. Ei saa ju eeldada, et kuna näiteks mu ema on paks, siis vahet ei ole, ma söön ainult pitsat ja soolapekki, sest paksus on mul nagunii geenides sees ja mis mõttega ma sellega ikka võitlen.

Muuseas, see ema tunnistas ka seda, et tema beebi sööb burgerit, friikartuleid ja krõpse…

Kui ma seal oma arvamust avaldasin, lendas nii palju naisi peale, et appi, sinusugused kasvatavadki kiusajaid, sest sa ei tohi teise beebile öelda, et ta on paks! Beebid ei ole paksud!

Halloo…Kas te magasite selle 17 kilose kaheksakuuse imiku osa maha?

Kui see beebi oleks tõesti ise suure söömaga ja nt rinnapiima peal, siis ma isegi ei avaldaks arvamust. Aga kui ema uhkelt ütleb, et jah, minu laps kaalub 17 kilo, jah, me sööme rämpstoitu, jah, me ei ole eriti aktiivsed, aga KÕIK EI SAAGI JU SINUSUGUSED PIITSAVARRED OLLA!!! siis ajab ikka natukene oksele küll.

Miks ei saa vanemad aru, et nende lapse toitumisharjumused muudavad ju ka lapsi. Kui see lapsevanem jääbki oma suhtumise juurde, et paks laps ongi ilusam laps ja ega midagi nagunii teha pole selle suhtes, siis ta ei hakkagi last suunama tervislikuma eluviisi peale. Muidugi kui inimene ise eeskuju ei näita, siis ei ole ka sellel suunamisel suurt tolku.

Hullult vahva jah, et laps muudkui arvab, et ta on armas ja ilus, sest emme ju korrutab seda pidevalt, kui nunnud ta voldid on. Ühel hetkel läheb kooli ja saab trauma – teised ei arvagi nii….Mitte, et ma ütleks, et tuleks hoolida hullult teiste arvamusest, aga miks peab laps teiste poolt narritud saama selle pärast, et tal on idioodist ema?

Kurb jah, et me elame ühiskonnas, kus inimesi nende keha järgi arvustatakse, aga ega lapsel ikka hea ole, kui keegi teda kiusab. Ja seda paraku muuta ei saa - saavad muidugi need lapsevanemad, kes kiusajad kasvatavad, aga see on sootuks teine teema.

Kallid lugejad, millal teie oma lapsele esimest korda rämpstoitu andsite?

Minu igapäevaheietusi saate lugeda aadressilt www.mallukas.com, kus halan, rõõmustan ja jutustan tunduvalt rohkem. Eks ikka nii on, kuidas elu käib.