Kiirtoit, mis teeb su kehale palju head

Sõnaga kiirtoit seostub esimesena midagi väga ebatervislikku, kuid kõige lihtsam ja tervislikum kiirtoit on hoopis mõni puuvili. Palju siis ikka võtab aega banaani koorimine, õuna hammustamine või peotäie marjade põske pistmine? Loodus ise on meile suuremeelselt valmistanud luksusliku söögi, mis on täis hästiimenduvaid vitamiine, orgaanilisi mineraale ja seedimiseks vajalikke ensüüme. Ei mingeid tootmisel kasutatud sünteetilisi lisandeid ega kehavõõraid isolaate, millest vabanemiseks maks ekstra pingutama peaks. Lihtsalt elav toit! Ja meilt ei oodata muud kui head isu, kirjutab toitumisnõustaja Liis Orav blogis Toitumistarkus.

Planeedi tervisest ja energia kokkuhoiust rääkides on öeldud, et ühe taimse kalori saamiseks läheb vaja umbes 10 korda vähem energiat kui ühe loomse kalori saamiseks. Seoses keskkonna- ja taimekaitsemürkide progresseeruva kuhjumisega evolutsiooni kõrgematesse vormidesse pöörduvad loodusest ja oma tervisest lugupidavad inimesed järjest sagedamini tagasi toitumisahela puhtamate algvormide juurde.

Miks vetikad on hea supertoit?

Mitte ilmaasjata pole viimasel ajal saanud populaarseks supertoiduks ühed vanemad organismid, ainuraksed vetikad spirulina ja klorella. Spiraalikujuline spirulina sisaldab hinnanguliselt  65-71% kõrgkvaliteetset valku, külluslikult mikrotoitaineid ja vähivastaseid ühendeid.  Klorella on aga klorofülli “kõrgeim pilotaaž”.

Vetikaid enne tarvitamist kuumutama ei pea, seevastu kõrge valgusisalduse poolest tuntud lihas denatureeritakse kuumutamisel osa valgust. Toorelt liha aga seoses bakterite ja parasiitide ohu tõttu süüa ei soovitata…

Ka lihast saadav suur heemse raua kogus on paljuski müüt. Jah, liha sisaldab palju heemset rauda, kuid kuumutamisel heem laguneb.  Seega pole valk ega raud kuumutatud lihas sugugi nii kättesaadav, kui sageli reklaamitakse.

Aga taimi mürgitatakse ju ka? 

Jah, muidugi mürgitatakse. Kuid arvestades seda, kui palju taimi sööb oma elu jooksul suur loom ning et sümboolselt moodustab kümme osa taimi keskmiselt ühe osa looma, võime siitki teha teatud järeldusi. Kasvõi selle kohta, missuguses koguses toksiine on talletunud sadu kilosid taimekaitsemürkidega pritsitud sööta tarbinud suurte loomade rasvkoesse.

Nii et selles valguses tundub maapinnaga ühises “vereringes” puhtamaks filtreerunud ning päikesevalgust saanud taim siiski tunduvalt parem variant kui oma lühikese elu ebaloomulikus kitsikuses veetnud ning stressist-ravimitest-tehislikust toidust mõjutatud suurfarmi loom.

Hemoglobiin ja klorofüll

Taimede “verd” ehk klorofülli nimetatakse päikeseks vedelal kujul. Kas pole imetlusväärne, et hemoglobiin ja klorofüll on oma olemuselt peaaegu identse ehitusega? Mõlemad koosnevad süsinikust, vesinikust, hapnikust ja lämmastikust, mõlemas on 574 aminohapet ringikujuliselt ümber mineraali aatomite.

Erinevus seisnebki peamiselt vaid molekuli keskmes olevas mineraalis — klorofülli puhul on selleks magneesium, hemoglobiinil aga raud. Just klorofülli ja hemoglobiini sarnasus teeb klorofülli kehale nii kergelt kasutatavaks. Seega pole üllatav, et vere tervist saab kõige kiiremini turgutada just klorofüllirikkaid taimi süües.

Inimesed hingavad sisse hapnikku ja välja süsihappegaasi, taimed aga täpselt vastupidi. Oleme taimedega läbinisti lõimunud, nendega sõltuvuslikes suhetes. Taimedes on universaalne energia, päike ja armastus. Armastagem neid vastu!