Tööandja tunnistab: hindan uue töötaja värbamisel rohkem tuttava soovitust kui elulookirjeldust

Naistekas uuris väikest kollektiivi juhtivalt tööandjalt, kumb on olulisem, kas soovitus või CV. Tuleb välja, et soovitus määrab kõige rohkem, sest "tööandja peab end kaitsma".

Olen restorani juhataja ja valin ise kõik oma töötajad — kokast koristajani. Tunnistan, et mõne puhul pole ma elulookirjelduse lugemiseni üldse jõudnudki. Isegi kui teen avaliku konkursi, siis juhtub tihti nii, et tuttav soovitab inimest, kellega ta on ise koostööd teinud ja kes on oma annet õigustanud. Suur osa tööandjatest teevad samamoodi nagu mina, sest tänapäeval on isegi inimeste teaduskraadid niivõrd kõikuva tasemega, rääkimata sellest, et CV-sse võib igaüks endale mida iganes kirja panna, keegi nagunii ei kontrolli. Väga kummalisi tööotsijaid liigub ringi — ka tööandja peab ennast kaitsma.

Kas teie arvates on tööandja selline "enesekaitse" õigustatud?